Nadežda Antipenko: Ballett — õukondlik luigekunst

Tantsimine on rõõm. Tallinna Balletikooli viimase kursuse õpilase Nadežda Antipenko unistus on minna tööle Estoniasse. Tulevast priimabaleriini portreteeris ajakiri Muusa.

Missugune oleks maailm ilma tantsuta?

Ma arvan, et see poleks üldse tsiviliseeritud maailm. Juba ürgajal oli tants tähtis osa inimeste elust. Iga ajastuga tants arenes, ja tänapäevases kultuurühiskonnas ilma tantsuta ma maailma lihtsalt ette ei kujuta.

Kas tants sõltub rahvusest? Mil moel pead end nähtavaks tegema?
Arvan, et see sõltub kõigepealt inimesest. Ei ole tähtis, kes ta rahvuse järgi on. Kui oskad väljendada emotsioone ja vaataja saab sellest aru, siis on ükskõik, kas sa oled eestlane, venelane või hispaanlane. Tantsus kõneleb keha. Peab lihtsalt olema individuaalne ja huvitav.

Sinu soov on tantsida, väljendada end kehaplastika kaudu. Miks just ballett?
Ballett on kõige huvitavam ja kaunim kunst, mis on mulle väga hingelähedane. See on minu elu ja ma ei saa ilma balletita olla.

Kui kaua ihkad olla laval? Kui mingil põhjusel priimabaleriini staatus on veel kauguste taga, lepid olema ka seitsmes lumehelbeke?
Tahaks tantsida kaua. Sinnamaani, kuni olen vormis ja saan midagi suurt ära teha. Praegu on väga raske täpselt öelda, mis oleks siis… Aga kui tipp on mägede taga, siis lepin ka seitsmendaks lumehelbekeseks olemisega. Ma teen selleks kõik, et tippu jõuda.

Haaravat lugu noorte baleriinide elust, tantsust ja tegemistest loe värskest Muusa oktoobrinumbrist!