Viin võib päästa maailma toornafta lõa otsast
Viinast kui autokütusest on räägitud juba ammu ning 1980datel aastatel sai Brasiiliast alternatiivkütuse taimelava, kuna riigi jaoks oli nafta maailmaturuhind kerkinud arutusse ja kättesaamatusse kõrgusse. Õnneks oli aga riigil palju põllupinda ja viljakasvu, millest toodetud etanooli hakati autokütusena kasvatama. Täna liigub maailmas ligi 30 miljonit autot viina ehk etanooliga ehk kuni 95%lise viina-bensiini seguga.
Tänased autod ei ole valmis viinaga sõitma ning hetkel bensiinipaaki valatud pudel viina pigem kahjustab mootorit, kuid ideena võib etanool päästa maailma nafta lõo otsast – etanool pole naftast odavam, pakub autole liitri kohta kuni 30% vähem sõidukilomeetreid ning vajab uue auto ostu, kuid nafta lõppemisel laseb maailmamasinavärgil edasi liikuda. Lisaks vähendab etanooli autode ja muude sõiduvahendite paaki valamine kuni 85% kasvuhoonegaaside teket ning annab tööd põllupidajatele – teravilja, maisi ja suhkrupeedi, -roo kasvatajatele.
Etanooli ehk alkoholi toodetakse suhkrumeski destilleerimisel ning suhkrumeski saab toota teraviljast, suhkruroosst ja –peedist ning näiteks USAs laialt kasvavast maisist. Samuti saab etanooli „põletada“ rohust, puidust ja põllumajandusjäätmetsed ning mööndustega ka prügist ehk kõigest, milles on suhkruks muunduvat tärklist.
Puhas etanool ehk E100 põhimõtteliselt toimib naftaaseaine automootorites, kuid pigemini kasutatakse bensiinisegusid. Põhjusi on peamiselt kolm:
1) Kuna etanooli oktaanarv on väga palju kõrgem kui tavabensiinil ja ei põle nii ruttu ehk plahvatuslikult, on alkohol talvekuudel automootorites täiesti kasutu.
2) Tavatarbijatele pole hetkel loodud ühtegi autot, mille mootor suudaks võtta vastu E100 kütust, maksimaalselt on toodetud mootorid E85 kütusele ehk segule 85%etanool/15%bensiin.
3) Hetkel on ka E100 ehk puhas etanool raskesti kättesaadav. Olulisem põhjus on alkoholimaksu kõrgem protsent, mis muudab kütuse kalliks; teisalt autode puudus, mis etanooli „jooksid“.
Maailm tunnistab täna etanoolkütustena peamiselt E85, E10 ning Brasiilias ka E95 segusid. E10 on kütusesegu, mida võib valada ka tavaautosse ilma mootorit rikkumata. E95 kütusesegu sobib aga vaid sooja ja isegi kuuma kliimasse, kus pole olemas kontseptsiooni nagu “külm mootor“. Nagu näiteks Brasiilia.
Etanooli tulevikuperspektiivile annab hoogu ühelt poolt nafta vähenemine maapõues ja hinna pidev lainetena kõikumine, teiselt poolt maailma ja rahvaste pidev soov olla loodulikum, puhtam, rohelisem. Etanooli kui autokütuse populaarsuse tõusu näitab ka fakt, et aastatel 2002 kuni 2007 kolmekordistus etanooli kütuseks kasutamine – 2007. aastal kasutati 6,5 miljardit gallonit ehk 25 miljardit liitrit etanooli autokütusena. 2012. aastaks oli aga tarbimine kasvanud juba 13,3 miljardi galloni ehk 50 miljardi liitri etanoolini aastas.
Nagu ka varem mainitud ei too etanooli kasutamine autokütusena säästu rahakotile, vaid pigem pisut kasvanud kulusid – tänu tootmise kallidusele on etanool samas hinnas naftaga, kuid pakub vähem sõidukilomeetreid. On arvutatud, et E10 kütuse kasutamine tavaautos vähendab liitrist rohekütusest väljapressitavat kilomeetrite hulka 3-4 protsenti, samas kui etanoolijoovate mootoritega autode puhul väheneb E85 kütust kasutades sõiduraadius aga kuni 30%.
Säästu toob etanoolkütuse kasutamine aga hoopis loodusele, kuna vähendab autost väljuvaid CO2 ja muude kahjulike elementide koguseid kuni 85% ning sellega seoses ka meie rohelist jalajälge. Kuna etanoolis leidub kuni 35% hapnikku, põleb etanoolkütus „rohkem ära“ ning auto sumbutist väljuv „toss“ on puhtam.
Kõik aga taandub ikkagi sellele, kuidas etanool on toodetud. Rääkides etanooli elutsüklist, näitavad arvutused, et etanooli kasutamisega väheneb metaani, CO2 ja NO2 hulk autogaasides kuni 85%, kuid seda vaid juhul kui etanool on toodetud kombinaatides, mis kasutavad söe asemel puiduhaket. Californias asuva Berkley Ülikooli uurimuses tehti selgeks, et etanoolkütus omab „positiivset energiabilassi“ ehk kütuse tootmiseks kuluv energia on võrdne hiljem kütusest saadava energiakogusega.
Samas on etanooliga ka probleeme. Põhiline probleem on selles, et suure etanoolikogusega autokütus (E85 ja E95) on „roheline“, vähese sisaldusega kütus (E10) aga isegi ohtlikum kui puhas bensiin. Teiseks, etanooli rohekütuseks planeerivad arvutused ei võta arvesse uute põllumaade kasutusele võttu või vanade kasutuskõlbmatuks kasutamist. Kolmandaks, tundub maailma näljahäda silmaspidades, vastutustundetu veelgi enam toidumaisi ja muud hammustatavat autokütuseks „ajada“.
Etanoolil on palju eeliseid, kuid temaga on ka palju probleeme. Resümeena aga võib etanooli pidada kindlasti üheks variandiks, kuidas peale nafta lõppu oma elustiiliga planeedil Maa jätkata.
------------------------------------------
Ettevaatust! Viin on alkohol ning alkohol on kahjulik meie tervisele!
