Nimekirjast oleme jätnud välja riisiviinad, eau de vie’d, kaktuseviinad, rummid ja cachaca’d ning põhjus peitub nende tooraines, mis igaüks annab joogile oma konkreetse maitsebuketi. Nimekirjas leiduvad joogid aga saavad oma spetsiifilise maitse mitte niivõrd algtoorainelt, vaid lisatud maitseainesegult.

Akvaviit
Akvaviit on köömnemaitseline piiritusjook, mida traditsiooniliselt on toodetud Põhjamaades vähemalt 15. sajandist. Akvaviiti nimi tuleneb keskaegsest ladina keelsest nimest aqua vitae ehk „eluvesi“. Akvaviiti toodetakse nii Rootsis, Taanis, Norras, Soomes kui ka Põhja-Saksamaal kahekordsel destilleerimisel. Erinevalt muudest maitseviinadest, kus maitseained leotatakse juba valmis piiritusjooki, kasutataksegi akvaviiti puhul teist destilleerimist maitseainete lisamiseks – teist korda destilleeritakse juba maiteainete ja piirituse leotist. Protsessi ennast kutsutakse „kurameerimiseks maitseainetega“ ehk nagu ütlevad akvaviiti meistrit „heaks suhteks on vaja palju hoolimist ja ka veidi romantikat“.

Akvaviit destilleeritakse samades anumates nagu viskit ja konjakit. Kangust on akvaviitil enamasti 42-45 kraadi ning maitsed saab Põhjamaade unikaalseim naps peamiselt köömnetest, kuid jooki lisatakse ka koriandrit, apteegitilli, kardemoni, ingverit, sidruni- ja apelsinikoort, kaneeli ja aniisiseemneid. Akvaviiti juuakse tavaliselt külmutatuna, külmast kõrgest pitsist ja ühe sõõmuga. On aga ka neid, kes rüüpavad jooki nagu konjakit – jooki soojendades ja nautides selle maitseid ning aroome. Akvaviit sobib imeliselt kõikide mereandide kõrvale – heeringa, merevähkide jne. kõrvale.

Absint
Absint on kõikide tänaste aniisijookide eelkäija. Kurikuulus absint ilmus Euroopas turule 18. sajandi lõpus, kui Dr. Pierre Ordinaire, põgenenud revolutsiooniliselt Prantsusmaalt asus rändarstina tööle prantsuse Šveitsis, Val-de-Travers’is asuvas Covet’ linnas. Seal hakkas doktor nokitsema Henriot’ õdede pool nii nimetatud tarkade naiste traditsiooni järgi valmistatud eliksiiri kallal, mida naised valmistasid väikeses destillaatoris oma köögis pliidi peal. Aastal 1787 müüsid õed Henriot’d oma saladuses hoitud retsepti major Henri Dubied’le, kes asutas joogi kaubandusliku tootmise tarvis vabriku – jook osutus edukaks nii Šveitsis kui mujal Prantsusmaa regioonides.

Tollane absint oli 15 erineva taime leotis: põhikomponendiks oli püha kolmainsus ehk aniis, koirohi ja apteegitill. Absint sarnaneb oma destilleerimisprotsessitl akvaviitiga, kuna ka absinti puhul destilleeritakse jook kaks korda ning mõlema korra eel leotatakse „põletatavas“ vedelikus osa mainitud 15st maitsetaimest. Koirohi, mille leotis on tänu selles sisalduvale vees lahustuvale absintiinile, üks maailma mõrumaid vedelikke, on juba antiikajast tuntud kui arstim.

Tänu mõrule maitsele juuakse absinti koos suhkruga. Enamasti valatakse absint klaasi, klaasile asetatakse vigurkujuline lusikas, millele asetatud suhkrutükki hakatakse veenirega lahustama, kuni kokteil klaasis on segunenud suhtele 3:1 absinti kahjuks. Suhkur segatakse jooki ning kokteil juuakse sisse!

Ouzo
Ouzo on üdini kreekapärane aniisiga maitsestatud piiritusjook, mille eelkäiaks peetakse juba Bütsantsis ja Ottomani impeeriumis kõrgelt hinnatud jooki nimega tsipourot. 20. sajandil oli Kreeka alkoholi tootmise kese Makedoonias ning usutakse, et jook sai oma nime vaatidele kirjutatu järgi – enamus toodangust viidi laevadega Marseille’sse ning vaatidele oli kirjutatud suurelt uso Massalia.

Hetkel toodetakse enamus maailma ouzost Lesbose saarel. Kui absint 20. sajandil hakkas unustusse ja põlu alla vajuma, kuulutas ouzo end kui ilma koirohuta absinti, levis kiirelt üle maailma ning on populaarseks jäänud tänaseni. Ouzot toodetakse mitmesuguse päritoluga alkoholist, lisades sellele 0,005% anetooli, aniisi, tähtaniisi, koriandrit, kaneeli ja nelki. Kohalikud kreeklased joovad ouzot veega lahjendatult toidu kõrvale.

Raki
Raki on Türgi mitteametlik rahvusjook. Raki’d segatakse veega ning saadakse jook nimega aslan sütü või arslan sütü (lõvi piim või piim tugevale ja vaprale mehele). Sõna raki pärineb tõenäoliselt Araabiakeelsest sõnast araq ehk magus. Kuna islamimaailmas on alkoholi tarbimine seotud paljude keeldude ja raskustega, tootsid raki’d algselt juudid, armeenlased ja kreeklased, kes müüsid jooki oma trahtrites.

Raki sisaldab enamasti liitri kohta 45% alkoholi ja 1,5 grammi aniisi. Raki on levinud ka Liibanonis ja mujal Lähis-Idas. Kuigi need on kõik tuntud kui veinimaad, on raki levinud jook kohalikes kohvikutes – meyhane’des.

Bitter
Enamasti on kõigil bitteritel iidsed retseptid, mis sisaldavad pikka nimekirja vajalikke koostisosi. Bittereid valmistati vanasti apteekides seedimist soodustavate arstimitena. Piiri arstirohu ja õilistava joogi vahele on keeruline tõmmata, sama keeruline on tõmmata joont bitteri ja likööri vahele. Näiteks kuulsad joogid nagu Angostura ja Underberg on siiani kõhutööd lihtsustavad arstimid, enamasti on joogid kanged (45%) ning neid juuakse väikeses koguses – puhtalt või kokteilina. Bittereid valmistatakse nii ürtide piirituses leotamise kui leotiste destilleerimise teel. Enamasti juuakse bitterit söögi peale, kuid vahel ka kohvi ja isegi õlle kõrvale.

Džinn
Džinn on teraviljast valmistatud läbipaistev alkohol, mida maitsestatud kadakamarjade ja teiste maitseainetega. Tooraine poolest kuulub džinn Põhja-Euroopa nii nimetatud teraviljavööndisse, mis hõlmab viina (vodka), maitsestatud viinasid, viskit ja džinni. Džinn on maailma üks levinumaid ja populaarsemaid jooke.

Laias laastus jaguneb džinn kahte suuremasse tüüpi – Inglisepärane džinn ehk gin, mida tarvitatakse peamiselt Suurbritannias, USAs ja Hispaanias ning madalmaade džinn, mida juuakse peamiselt Belgias, Hollandis ja Saksamaal ja mida kutsutakse kas genever’iks või jenever’iks.

Džinni ehk kadakamarja viina teeb eriliseks kaks fakti – tegu on väga noore joogiga, mille valmistamise kohta on esimesed märkused 17.sajandi keskpaigast ning teada on konkreetselt joogi looja – Leideni ülikooli meditsiiniprofessor Dr. Franciscus de la Boe.

Materjali loo kirjutamiseks võeti Toomas Tiiveli raamatust „Viinad ja peenemad napsid“.

----------------------------------------------------------------
Ettevaatust! Viin on alkohol ning alkohol on kahjulik meie tervisele!