Eeskuju võiks võtta Rootsist ja Kanadast

“Olen päris paljude riikide lastehaiglates käinud ja saanud võrrelda maailma kõige rikkamate, edukamate, innovaatilisemate haiglatega, aga loomulikult kõige uuemad ravimid, aparaadid ja kallimad koolitused on alati asjad, mis riigieelarvele ja ravikindlustusele on keerukad finantseerida. Seetõttu on haiglatel sõbrad fondide näol nagu meiegi toetusfond on üle 20 aasta,” jutustas ta.

Rohkem kontserte!

Eriti hea meel oli tal haiglas aset leidnud USA poistebändi Yale Alley Cats kontserdi üle. “Mina ise olen korraldanud 5 kontserti ja ei tulnud sellel ajal mitte selle peale, et ka haiglates võiks teha. Sellest võib täitsa traditsiooni kujundada, sest on suur asi, kui patsiendid ja töötajad saavad tulla ja kuulata. Kes ütles, et haigla peab vaikne ja kurb koht olema. Lastehaiglad ei ole seda mitte kusagil maailmas!” kinnitas ta ja lisas, et haiglad ei tohiks hirmutaks ei lapsi ega vanemaid ja on oluline, et lapsed saaks jätkata oma tähtsaima tööga, milleks on mäng, tuues ilmeka näite Rootsist.

Ohumärk: vaid 14% koolilastest liigub piisavalt

Hoolimata arstiabi üha paranevast kvaliteedist, jätkab Eesti laste üldine tervis Ilvese hinnangul langevat tendentsi. “Selles ei saa süüditada arste, vaid meie enda elustiili. Eriti viimasel ajal olen sattunud juhuse tahtel laste liikumisprobleemidega tegelema, õigemini laste vähese liikumisega, ja see olukord on drastilistelt muutunud nutitelefonide massilise levikuga. Kui meie mängisime õues ja ronisime puu otsa, siis nüüd lapsed istuvad telefonis ja Tartu Ülikooli värske uuringu põhjal liigub vaid 14% koolilastest nii palju, kui on vajalik normaalseks arenguks. Spordist me üldse ei räägigi! See fakt võiks panna kõigil punase tule põlema — nii vanematel, kui neil, kes tegelevad laste eest hoolitsemise ja haridusega. Me oleme ikkagi looduse need osad, kes peavad liikuma, et areneda ja olla rõõmsad!”