Juba 17. hooaega alustavas selgeltnägijasaates toodi Kerro sisse jokkerina: nõid paigutati juba Eesti televaatajategi jaoks tuttava saali suure puidust ukse taha peitu ning sensitiividel paluti arvata, kes või mis ukse taga on. Küll pakuti meetrit krokodilli, küll tühjust, ent pakuti ka õigesti: et ukse taga on keegi võimas naisterahvas (krokodillinahast vööga, nagu selgus).

Tõde vajutas nii mõnelgi saateosalisel suu ammuli, kohati ka pahameelest. Kui anti teada, et Kerro on saatesse palutud kui osaline, asus üks osaline koguni ironiseerima: "Kuradile küll, miks mitte kasvõi pensionini võistlemas käia?!" Mõned aga rõõmustasid, et said tugeva konkurendi.

Olles võtnud saatejuhi kõrvalt sisse kohe osaliste seas, asuti uurima, miks Kerro ometi kolmandat korda saates on. "Lubasin ju, et tulen tagasi – tulingi," sõnas ta. Tõepoolest, viimati finaalis teiseks jäädes naljatas Kerro elukaaslane Aleksander Šeps, kellega Eesti nõianeiu teed tema esimesel korral saates osaledes ristusid, et Marilyn läheb uuesti saatesse.

"Kuidas Saša suhtub, et osaled?" uuris saatejuht. "Ma ei tea, kuidas ta sellesse suhtub või suhtuma hakkab," sõnas Kerro. "Kas ta siis ei tea?" uuris saatejuht edasi. "Ei tea, me pole nädal otsa suhelnud," sõnas Kerro. "Kas läksite tülli?" ei jätnud saatejuht jonni. "Kui inimene pakib oma asjad ja lahkub, mida sellest arvata?" andis Kerro mõista, et toimunud on lahkukolimine. "Seega läksite oma teed?" küsis veel saatejuht. "Jah," kõlas Kerro selge vastus.

"Ma ei saa üldse aru, miks kõik tema kohta kogu aeg küsivad. Me oleme eraldi inimesed ja isiksused. Ma olen Marilyn, ma ei ole Saša," lisas Marilyn.

Kas kolm on kohtu seadus? Loodame, et lõpuks tuleb võit Marilyni õuele!

Publik hoiab pöialt ja vahendab taas saates toimuvat igal laupäevaõhtul. Püsige meiega!

Delfi artiklit jagas ka Kerro oma fännilehel: