Taavi Immatost sai kahtlemata üks kõnealuse hooaja edukamaid kasvandikke, kes ei lasknud end saatekäigust ei liialt erutada ega ka heidutada ja ajas pärast konkurentsist välja langemist rahulikult oma asja edasi. Töö kandis vilja ning ansambel Shanon tõusis kiirelt Eesti meelelahutusmaailmas üheks populaarsemaks pundiks, kellel nii erapidude kui ka festivalide pakkumisi jalaga segada. Ühtlasi jäi Taavi alati veidi kaugeks ja salapäraseks ning tema eraelust ei tea avalikkus siiani praktiliselt mitte midagi. 

Kuigi kiire elutempo pole lubanud tal praegusse hooaega eriti süübida, pole see tema sõnul tingitud ükskõiksusest või huvi puudumisest, vaid lihtsalt ajapuudusest ning ta hindab staarisaate kogemust kõrgelt. “Sellistes saadetes ja projektides osalemine annab noorele, kes on oma karjääri alguses, aimu, mis teda ees ootab. Saates osalemine oli kindlasti omamoodi hüppelavaks, kust sai kontakte, praktikat ning tuntust,” analüüsib ta tagantjärele, kuid lisab ruttu juurde ka selle, et igaühe tulevik on siiski enda teha. 

Ühtlasi manitseb ta avalikkust mitte hukka mõistma neid, kellest pärast staariprojekti lauljaid ei kasva. “Muul rindel “rabamist” ei pea alati negatiivses võtmes käsitlema. See võib olla seotud hoopis inimese sooviga midagi muud proovida, ennast arendada ja katsetada,” selgitab ta enda nägemust ja lubab lõpetuseks, et Shanoni fänne ootavad peatselt rõõmsad uudised uue loo ilmumisest.

Shanoni viimatine hittvideo:

 

Avalikkus teab Keit Triisat peamiselt tänu Eesti Laulu konkursil saavutatud edule ansambliga Nion, kuid teekond sinnani on pärast saatest väljalangemist olnud peadpööritav. Ta enda sõnul on selles olnud nii tõuse kui ka mõõnasid, aga ta on siiski rahul selle üle, kuhu ta enda jaoks jõudnud on. 

“Pärast saadet oli palju vaja ringi sõita, erinevates kohtades üles astuda, aga mingi hetk see vaibus nagu juhtub paljudel, kes saatest välja langevad,” meenutab ta Publikule. “Umbes aasta pärast saadet kutsus Mikk Purre mind kaasa lööma laeva show-programmis ja sealt tuli ka otsus pealinna kolida. See tõi kaasa võimaluse NUKU teatri Keskkoolimuusikalis kaasa lüüa ning laulda taustavokaali Lennale ja Iiris Vesikule, kes samal aastal Eesti Laulul osalesid. Lisaks olen samal konkursil andnud oma taustahääle ka Anisa Vänikverile ja Outloudzile,” räägib ta ja lisab juurde, et teeb laevatööd vahelduva eduga siiani.

Siis saabus aga läbimurre — 2014. aastal õnnestus Keidul ise solistileiba maitsta, kui ansambliga Nion esitati Eesti laulul lugu “Muud pole vaja”. “Nionisse kutsus mind kitarrist ja laulukirjutaja Karl Kanter, kes oli ühtlasi ka 2008. aasta superstaarisaate stuudiobändis ning on seal muide ka käesoleval hooajal. Oleme koos palju lugusid kirjutanud, kontserte andnud ja ka kaks stuudioalbumit lettidele paisanud. Viimasel ajal olen hakanud koostööd tegema ka erinevate DJ’dega ning tänu sellele enda teistsugust poolt artistina avastanud,” jutustab ta õhinal.

Nagu paljud teised staarisaate osalised, leiab ka Keit, et päris töö algab alles pärast välja langemist, kui tuleb ise areneda, töötada ja olla pidevalt pildil. “See ei ole lihtne. Olen rahul, et olen suutnud hambad ristis oma unistusi püüda ja siiani on need väiksed ja suured unistused ka täitunud. Usun, et mul on lauljana veel palju vingeid projekte ees ja soovin arendada ennast kui laulukirjutajat ja ka ema, sest kasvatan peagi kolmeseks saavat poega Robinit. Laps on mind kindlasti palju enesekindlamaks ja eneseteadlikumaks muutnud ja see kandub ka publikuni,” arvab ta.

Keit pole hetkekski kahetsenud, et 16-aastaselt staarisaatesse sattus. "Olin küll noor, aga sain sealt kordumatuid mälestusi, palju vingeid tuttavaid ja usku oma unistuste poole ronida. Eelseisval suvel ootab mind Õllesummeril ees Lana Del Rey tribüüt ja kindlasti on see lähitulevikule mõeldes üks olulisemaid muusikalisi projekte!"

Norman Salumäe nimi tutvustamist ei vaja, kuna see heasüdamlik ning häbelikult karismaatiline lokkidega rõõmupall on meile eeskätt tuttav Eesti Laulult, kus ta ühel aastal suisa kahte rauda tules hoidis — ansambliga August Hunt ja ka enda soolopalaga. 

“Teen ikka vaikselt erinevaid muusikalisi projekte, kaasa arvatud muusikale, aga midagi konkreetset viimasest ajast välja pole tuua. Kui, siis ehk see, et August Hundil peaks plaat kunagi lähitulevikus ilmuma,” tutvustab ta Publikule tagasihoidlikult oma plaane. 

Staarisaadet jälgib ta hoolega ning tunnistab, et talle meeldib selleaastane sats väga. “Minu selleaastased lemmikud on Gertu Pabbo, Jüri Pootsmann ja Nöpsik (Jana Liisa Johannson toim.). Aga kõik võistlejad on ägedad ja eriilmelised!”

Timothy Jarmani elu on pärast staarisaadet tormiliselt muutunud. Ta on vahepeal abiellunud, isaks saanud ning Londonisse tagasi siirdunud, kuid elab siiski ka poole kohaga Eestis. Täpsemalt Tammistes, Pärnumaal. Perele teenib ta leiba IT-tehnikuna ning laulmisega enam ei tegele, vähemasti avalikult mitte, tunnistab ta häbelikult Publikule, kuid lisab juurde, et kaalub viimasel ajal vana hobi taaselustamist ning on proovinud kätt ka diskorina. 

Ning uskuge või mitte, aga Timothy jälgib siiani ka staarisaadet ning peab oma absoluutseks lemmikuks Kristjan Kannukest. Enda mälestuste kohaselt oli staarisaates osalemine superlõbus ning talle meeldis väga erinevates kohtades esineda, uute inimestega kohtuda ning seda kõike mäletab positiivne noormees siiani väga soojade tunnetega.

“See avas minu jaoks palju uksi ning muide aitas ka seda tööd saada, mis mul praegu on, nii naljakas kui see ka pole. Panin staarisaates osalemise nimelt oma CV’sse ja IT-firma boss ja kolleegid vaatasid mu videoklippe ning kutsusidki intervjuule, kuna see tundus neile põnev! Seega lõpp hea, kõik hea!“ räägib ta ning avaldab seeläbi tänu Ruudu produtsentidele.

Timothy koos oma tütrekesega:

Kristjan Laas on üks neist, kes kadus peaaegu kohe pärast staarisaate lõppu kui tina tuhka. Täna töötab ta Lottemaal ning naudib enda sõnul sellest iga hetke. “Muusikat on minu elus palju, vaatamata sellele, et tihti mitte avalikult! Kui kunagi tunnen, et teen piisavalt head muusikat, et seda rahvaga jagada, siis teen seda hea meelega. Kuulsusejanu mul ei ole ning ühtlasi ei ole enam ka hirmu selle ees,” räägib ta Publikule avameelselt, ent kaevab meie palve peale mälusopist siiski välja oma staarikogemuse emotsioonid. 

“Ma mäletan meeletut hirmu, ootusärevust, lootusi, rõõmu, suurt tähelepanu ja joovastust. Hiljem muidugi kurbust ja pettumust, kuna see kõik oli noore inimese jaoks liiga laes. Vaim ei kandnud veel kõike välja. Läksin saatesse väga noorelt ning järsku suure tähelepanu alla sattumine oli minule tol hetkel liiga ränk väljakutse. Aga see on okei ja oli oluline osa minu kasvamisest selleks, kes ma olen praegu ja ma ei vahetaks seda millegi vastu,” räägib ta ning lisab, et sai saatest väga palju vingeid tuttavaid, kellest kõiki peab siiani enda sõbraks. “Naljakas on vahel mõne teise hooaja osalisega kokku puutuda, olles varem mitte kunagi kohtunud. Alati toimub siiski üksteisemõistmine ja äratundmine, nagu oleksime osa mingist ühisest vennaskonnast,” muigab ta.

Spetsiaalselt pühapäeviti Kristjan staarisaate vaatamiseks aega ei planeeri, aga online-meedias hoiab asjal ikka silma peal ning leiab, et kõik osalised on äärmiselt andekad ning vajadusel võimelised muusikamaastikul end kehtestama. “Staarisaade on selleks suurepärane hüppelaud, aga see on vaid seda ja ei tasu üle muretseda, sest tegu on alles noortega, kes paljud ennast alles avastavad. Nende taseme kohta ma seega vaid saate põhjal järeldusi teha ei julge. Võrreldes eelmiste hooaegadega on igastahes potentsiaali täpselt sama palju!” arvab ta.

Kristiina Piperal oli Publiku toimetusele seni raskeim pähkel, kuna teda tuli taga ajada suisa Taanist, Kopenhaagenist, kus ta elab juba 1,5 aastat, tudeerib Kopenhaageni ärikoolis ning käib kooli kõrvalt ka tööl. Enne Taani tulekut elas Kristiina aastakese ka Itaalias.

“Laulmisega tegelemine — kas see on laulutundides käimine?” küsib ta tagasihoidlikult ja lisab oma vastusesse ka väikese naerunäo, tunnistades seejärel, et pole seda tõesti teinud, ent omaette ikka laulab vahetevahel. Ei käesolevast ega ka eelnevatest staarisaadetest pole ta kübetki näinud, kuna TV3’e pole eriti paljudes välisriikides isegi interneti teel võimalik jälgida, ent Kristiina mälestused on väga positiivsed.

“Nii noorelt saada sellise toreda võimaluse end proovile panna on ju alati vahva. Samuti sain koos laulda fantastiliste muusikutega — kurta pole küll midagi! Ning elu loksus tagasi normaalsesse rütmi nii umbes aastake-poolteist pärast saadet ja ega ma ei takistanud sellel juhtumast ka.”

Eliis Pärna on Delfi toimetusele kindlasti üks armsamaid staarisaate osalisi, kuna lisaks pikaajalise saatejuhtimise kogemusele erinevates Eesti telekanalites töötas ta mõnda aega usinalt ka DelfiTV produtsendina. See kõik aga ei tähenda, et ta oleks laulmist hüljanud, oh ei! Alles kuu aega tagasi naasis Eliis Marokost, kus laulis pool aastat ühes muusika-lounge’is. Nüüd on ta end siin taas sisse seadnud, salvestanud ka loo, mis talle enda sõnul väga oluline, ning asub peagi taas oma meediakarjääriga tegelema.

Staarisaadet on ta vaatamata tihedale töö- ja reisigraafikule vaadanud hoolega ning leidnud ühe osalisega suisa samastumismomendi. “Ma kukkusin välja samas saates, mis Jana Liisa ja mulle ta väga meeldib, kuna tal on lavalist sarmi ning karakterit, mis köidab. Häält on kõigil, aga nad peavad natuke veel kasvama inimeste ja lauljatena ja alles siis tunnetama, mis nende nišš täpselt on. Eks pinge ka kasvab neil nüüd juba,” analüüsib ta. 

Eliis täna:

Artur Rassmann on seni ainus staarisaate kandidaat, kes proovinud kätt ka teiste riikide iidolišõus. Noormees osales nimelt soomlaste lauluprojektis “The Voice” ning jõudis seal 30 000st osalisest parima 15 laulja hulka! Tunnustust väärib ka see, et kunagisest võrdlemisi pontsakast teismelisest on tänaseks kasvanud tubli fitnesstreener. 

“Olen olnud kaks aastat Norra Spa hotellis tööl ja lõpetanud Soome peronaaltreenerite kooli Fitness Academy of Finland. Alustasin ka oma soolokarjääri artistinimega Artur ning hiljemalt selle kuu lõpuks on oodata singlit,” räägib ta Publikule. 

Selleaastaseid superstaare on ta vaadanud poole silmaga ning tõsisele rokimehele, nagu Artur enda sõnul on, avaldas otseloomulikult enim muljet nüüdseks kahjuks välja langenud Karl Mihkel Salong. Ilusate naiste ilu hindavale noormehele meeldis otseloomulikult ka esimeses saates osalenud kaunis Anelle Tamm. 

Arno Suislep on vaatamata sellele, et tema kuulsuse lend üürikeseks jäi, siiski paljudel väga elavalt meeles kui äärmiselt originaalsete loovalikute ja omapärase karismaga laulja, kes pistis Jana Kasega rinda suisa superfinaalis. Pärast projekti lõppu võttis Arno aga muusikaga aja maha ning suundus eneseotsingutele. Publik leidis ta üles väikesest Haapsalu linnakesest, kus mees tegeleb pisikeste puupaadisõitude korraldamisega Haapsalu lahel ning talviti veab läbi tõukekelgumatkasid.

Rõõm on kuulda aga seda, et Arno pole muusikat hüljanud ning üritab luua lugusid albumi jaoks. Kaua tehtud kaunikene esimene singel jõuab tema sõnul avalikkuse ette suve alguseks. Lisaks on ta viimasel ajal sattunud erinevatele üritustele ka rütmipille mängima, ent see pole tema loometegevuse koha pealt sugugi kõik.

“Ajapikku on kogunenud mul ka üksjagu jutustusi ja luuletusi. Olen seda tihtilugu teinud siis, kui muusikaga otseselt ei viitsi tegeleda. Nii et see on justkui loomulikul teel end külge istutanud muu virvarri kõrval ning kuigi ma pole kunagi endale raamatu väljaandmist eesmärgiks seadnud, siis pole ime, et see siiski kunagi juhtub. Loodetavasti saan albumi ikka enne valmis,” räägib ta rõõmsalt. 

Arno on staarisaatest alates ka isaks saanud ning seda suisa mitmekordselt. Lapsed pakuvadki ta enda sõnul talle enim rõõmu ning ta võtab neilt eeskuju ning hoiab seda tarkust põues. Praeguseid staarisaateid vaatama ta ei kipu, kuid soovib neile südamest edu.