Merilini lauljatalent ilmnes üsna hilises vanuses, juhuslikult sugulaste sünnipäeval: “Sugulane ütles, et mine laula. Ühelt poolt olin julge ja teisalt mõtlesin, et mis mõttes, aga läksin. Onu oli pisarais, sugulased tulid ja kallistasid mind. Tekkis küsimus, et ise olete mu kõrval elanud — kas te siis ei teagi, et ma oskan laulda! Sain sealt tohutu tõuke, mõistsin, et pean sellega tõsisemalt tegelema hakkama, sest kõik inimesed ei pruugi su sisse näha ja sind märgata.”