Töötan nimelt väikeses raamatupidamisettevõttes ning iga kuu kümnenda ja kahekümnenda kuupäeva eel on tavapärasest rohkem tööd – siis on vaja esitada maksuametile klientide deklaratsioonid.
Eriti pingelised ajad aga ootavad mind kevadsuvel – lisaks sellele, et hing kisub õue, töö aga hoiab kirjutuslaua taga, tuleb valmis teha ja esitada majandusaasta aruanded.

Kui kliendid tunneks kella, oleks kõik korras – andmed laekuksid õigel ajal ning mina saaksin oma tööaega planeerida. Keeruliseks muutub olukord tänu sellele, et üks ja teine klient unustab või ei leia nn tüütu bürokraatia jaoks aega. Eriti keeruline on väikeste põllumajandusettevõtetega, keda minu klientide hulgas on päris mitu – ikka on loodus ja põld tähtsamad kui raamatupidaja ja maksuseadus...
Nii ma siis istun ja ootan ja närvitsen. Joon kohvi. Mitte tass või paar, nagu oma rahulikumatel aegadel, vaid märkimisväärselt rohkem.

Töötunnid venivad hilisesse õhtusse, kohvijoomine samuti. Tulemus? Pole vaja olla hiromant, et seda taibata – uni ei tule peale ning homme ei ole seetõttu kaugeltki mitte parem kui täna. Ja sel uuel päeval, eelmisest raskemal, kulub kohvi veelgi enam. Mõni selline nädal – ning olemine pole üldse selline, nagu ma usun end väärt olevat.

Mõtlesin, et ostan endale apteegist vitamiine, äkki on kevadisel ajal abiks. Apteeker aga soovitas hoopis magneesiumi – suur kohvijoomine pidi magneesiumi hulka organismis vähendama, samas on just see aine hindamatu abimees selleks, et üldine enesetunne oleks hea, tähelepanuvõime – minu hindamatu abiline! – tasemel ning töövõime kõrge.

Apteekri soovitus osutus väga arukaks. Ja nõiaring muutus haldjaringiks ehk hakkas teistpidi tööle – kui ma olin rahulikum, kulus ka kohvi vähem. See tegi õhtuse uinumise kergemaks, seetõttu aga olin järgmisel päeval hästi välja puhanud ning mul oli kergem töötada.

Asju rahulikumalt võttes ei tundunud ka klientide venitamine enam nii häiriv. Rääkisin keerulisematega rahulikult läbi, mida ma neilt ootan. Ja kõige enam venitanud kliendi, kes muuhulgas ka arvete tasumisega viivitas, n-ö vallandasin. Minu aeg ja närvid on samuti väärtuslikud!
Kõik see kokku on tekitanud hea tunde. Elan elu, mille olen ise enesele loonud ja millega ma hästi hakkama saan.

Lae üles oma foto muretust ja stressivabast elust või hetkest SIIN, ning osale auhinnaloosis, mille peaauhinnaks on 200€ kinkekaart spaasse!

Jaga
Kommentaarid