VIDEO: Jõulutorm purustas Tätte ja Matvere katamaraani
24. detsembril seilasid ilmarändurid Tätte ja Matvere India ookeanil.
Ümber ilma purjetajaid pole see kant kunagi väga leebelt vastu võtnud ja nii said eepilisi kannatusi tunda ka mainitud seltskond.
"Tuul on ebameeldivalt vali. Või õigemini – lainetus on ebameeldivalt tugev. Tavapärast, priskelt kodanlikku jõulumeeleolu seetõttu ei teki. Vähemalt laseb ikka ära süüa ja laulda.
Raul valmistas süldi ja topitud hane, kapsad tõi kodumaalt kaasa Margus. Tema kehastus ka punase mütsi ja moonutatud häälega vanameheks, kelle küsimuste eest põiklemine ja kellele meele järgi olemine meile kõigile juba lapsepõlves tuska valmistas," kirjutas Marko Matvere logiraamatusse.
Klaasmäed saabuvad
"Siis hakkab raju peale. Tuuletugevus iiliti kuni 24 m/s, keskmiselt 16-18. Lainekõrgus 4-6 m. Iseäranis vastikuks teeb olukorra tuule suund – vastu. Ka lainetus ning hoovus toetavad tuule algatust. Veemäed tulevad nii põhjast kui edelast.
Kokkusaades moodustub vedelikust teravatipuline küngas. Kui meie ujuv ühiselamu juhtub sellise kummalise lasu tippu, on tunne nagu seisaksime klaasmäel. Taevas ripub madalal, mastitopist mitte palju kõrgemal, meenutades värvilt sinist tinti."
Soolvees ja iseenda ihumahlas küpsemine
"Iga mõnekümne minuti järel sajab hullus koguses vihma. Kõik jahi pinnad kattuvad soolavee limaga (põrandad, käsipuud, istmed, seinad, mõõteriistad) Kui juhtub veel suppi põrandale langema, on kooslus täiuslik – krudisev lima, rasva ja toidujäätmetega.
Vaatamata tormile, õhk jahis ei liigu, on talumatult lämbe. Madratsid, padjad ja linad hakkavad kleepuma. Kois lebamist võiks kirjeldada kui soolvees ning iseenda ihumahlas smoorimist tasasel tulel. Luuke paotada ei tohi, kohe tuleb ooken tuppa. Paljud meeskonnaliikmed ei suvatse vahist vabal ajal ega isegi mitte enam ööseks alla kajutitesse minna, vaid aelevad paljaste keredega messi- või kokpitiistmetel. Nõnda on võrdlus ühiselamuga veelgi täpsem, nagu Raul tabavalt märgib."
Kajutiuks maas, riiul pilbasteks
"Õhu niiskussisaldusest tulenevalt loobub mõni tähtsatest kelladest pidevalt oma kohustustest, sest juhtmed või ühendused on oksüdeerunud-korrodeerunud.
Vaene ühiselamu! Kuidas ta ragiseb ja paugub, milliseid lööke peab taluma. Kolmanda tormipäeva hommikuks on minu kajuti uks koos lengiga maas, riiul pilbasteks põrandal.
Segiläbi lebavad seal ka vettinud riided, õllepurgid, jalanõud, õunad, viskipudel, purunenud printer ja kellegi kaabu. Tõstan kaabu kapi otsa tagasi, aga tollele meeldib madalal. Iga kord, kui koist lahkun või sinna naasen, tabab jalg täpselt lagipead. Koist lahkun ainult tungival vajadusel. See on parim paik päevade ning ööde kaupa kestva tagumise ja raputamise talumiseks."
Mootorid seiskuvad
"Roolimehe iste murdus juurika pealt keevitusest lahti. Nüüdsest istub roolimees välipliidi kaanel. Kolmandal päeval ei käivitu enam ükski kolmest mootorist. Parempoolsest masinaruumist tuleb kirbet kärsahaisu. Korraks suudame ta veel tööle vägistada, aga mahapõletamishirmus jätame asja nõuks. Vasakpoolsel jõuallikal on ilmselt filtri umbe löönud. Kütus, mida me aasta jooksul arengumaades tankinud oleme, tuleb alati priske settepudiga. Õnnekombel lööb järgmine suur laine, mis vastu laevapõhja karmi matsu lajatab, prundi eest ning Yanmar siiski stardib puterdades. Jääb veel korraks seisma, aga lõpuks tiksub stabiilselt. See mõjub rahustavalt, mootoriga aidates saame rohkem kursil püsida.
Nüüd pole karta, et vool otsa lõpeks, kuna ka diiselgeneraator on tumm. Tugev vastutuul on meid juba 170 miili rajalt maha pressinud, aina sügavamale Bengali lahte."
Alandus merel
"Öösel puruneb grootpuri. Reisi alguses üritasin vahest kujutleda jõudu, mis sellest äärmiselt tugevast kangast ning robustsetest õmblustest jagu saab, aga näe, polnudki teab mis palju vaja – ainult 17-18 m tuult kolmel järjestikusel ööpäeval. Ja seda kõike veel teises rehvis. Kõigepealt kiskus mastiliigi kelkude küljest lahti ning kui kogu raskus jäi topi ja kanna peale, rebis ülemise paani plirtsti ära, nagu oleks taskurätikut käristanud. Mässisime raske ja lipendava palaka suure vaevaga poomi külge. Nüüd olime vastu ööd täis avaristid, üks alandavamaid seisusi merenduses."
