"Oh, taevas, kuidas ma küll siia sattusin," ohkas ta alustuseks ja võttis seejärel jutuotsa üles. "Tegin filmi, nagu te ka nägite, mustast ja valgest, vajadusest vaikuse järele, maailmast eemaldumisest ja mõtisklustest ja siin me nüüd siis hoopis oleme, ülima müra ja maailma tähelepanu keskmes. Fantastiline. Elu on üllatusi täis," muigas ta.

Pawlikowski tänas seejärel nii Filmiakadeemiat kui enamvähem kõiki oma kolleege, lähedasi, sõpru ja tuttavaid, kelle poolakeelsetest nimedest isegi käesoleva Reutersi video tõlkijad aru ei saanud. Seejärel saatis režissöör ka käsu teisele poole ookeani täna kõvasti napsu võtta. "Lisaks soovin selle filmi pühendada oma naisele, keda kahjuks pole enam elavate kirjas ja oma lastele, kes loodetavasti on ikka veel elus," viskas ta lõpetuseks veidi morbiidset nalja.

Tänavuse tseremoonia oli filmiajaloos Poolale kokkuvõttes kümnes nominatsioon ja esimene edukas Oscari-gala.