Enamasti ei viitsi ma seda saadet vaadata, aga vahel siiski luban endale meeldiva koduse hetke eesti tuntumate inimestega. See on keskmiselt mõnus saade - kümnepallisüsteemis nii kuute punkti vääriv.

Ent selle nädala "Õhtusöök viiele" rabas mind ekstreemse kultuurišokiga. Keda seekord saatesse kutsuti? Vabandage, tegu on ju Eestis kurikuulsate wannabe-ekshibitsionistidega, kelle kuulsus rajaneb peamiselt publiku soovis endast rumalamate üle irvitada! Mari-Leen Albers (kaaslasega), kes on ennast virtuaalse sotsiaalmeedia maastikul tuntuks teinud kuulsa lausega "Koit Toome tsau maksab märksa enam, kui toidupoes lihapakkiva naise tervitus."

Vaido Neigaus, kelle peamiseks saavutuseks on olla ilus ja kelle blogi ma ei julge isegi ekstreemsuste armastajatel lugeda soovitada. Strippar Marco, kes, on kuulsaks saanud rohkem oma lõua kui tantsimisoskusega (ärge saage valesti aru, ma usun, et ta oskab tantsida, aga sellest lihtsalt ei räägita sugugi nii palju, kui Lõuast) ja tehniliselt õudsalt saamatute ning lapsikute muusikavideotega.

Ülejäänud kaks? Neid ma ei tunne, aga vähemalt ühte neist iseloomustati kui "erinevate noormeeste püsiaksessuaari", mis on nõme ning alandav viis kedagi tutvustada.

Kogu seda kampa ühte saatesse kokku panna on ikka väga halb idee - asjata ei nimetatud seda friigišõuks. Paraku ei meeldi mulle ullikeste lollitamine ja rahva naeruks püüne peale panemine. Leian, et TV3 saatejuhid kasutavad alatult ära inimeste isiksusehäireid, lastes neil meelega eksponeerida oma halvemaid külgi (kas need kaks glämmipoissi üldse oskavad reaalselt süüa teha?)

Mul on niimoodi oma kaasmaalaste pärast piinlik ja häbi. Saatesse poriga pildumiseks üles riputatud õnnetutel ei pruugi reaalsustaju eriti olla, aga saatejuhtidel pidanuks seda siiski natukenegi jätkuma.