1990. aastal alustanud grupp on tänaseks välja andnud juba 14 plaati ning muutunud metal-maailmas omamoodi stabiilsuse verstapostiks, kelle materjalile võib alati kindel olla, ent kes suudavad iga uue tulemisega inimesi taas sedavõrd oma loosõnade ja muu imagoloogiaga ehmatada, et nad on järjekindlalt püsinud meediatähelepanu tulipunktis.

Loomulikult on sellega kaasnenud ka pidevad jamad tsensuuriga. Suurema osa plaatide algsed kaanepildid leiab pigem plaadi seest, sest need on lihtsalt ära keelatud ja asendatud leebemate versioonidega. Ameerikas on nende tegevust pidevalt rünnanud kontservatiivsed senaatorid, Austraalias keelati 1996. aastal kõigi Cannibal Corpse’i toodete müük, tänaseks tohib plaate küll osta, kuid tuleb enne tõestada, et oled täisealine, Saksamaal pandi 14 aastat väldanud keeld nende kolme esimese albumi müügile ja ka esitamisele kontsertidel. Probleemid jätkuvad tänaseni: kaks aastat tagasi üritasid Venemaa-tuuri saboteerida kohalikud usuaktivistid koostöös vene politseiga.

“Me ei laula poliitikast ega religioonist”, ütleb kommentaariks bändi laulja George Fisher. “Need on nagu lühilood, millest saaks soovi korral vändata õudusfilmi. See ongi kõik.”

Cannibal Corpse’i jätkuvast populaarsusest annab tunnistust ka see, et kontsert on praeguseks juba peaaegu täielikult välja müüdud. Tapperis aitavad audiorünnakule kaasa Krisiun Brasiiliast ja Hideous Divinity Itaaliast.