Publiku aastalõpuintervjuu: Kes kujundab meie muusikamaitset?
Intervjueerisime võimalikult erineva vaatenurga ja tegevusalaga muusikainimesi:
Helen Sildna (Musiccase) — Tallinn Music Week eestvedaja ja kontserdikorraldaja (Morrissey, AIR, Sigur Ros, White Stripes, Tricky jt maaletooja),
Toomas Puna — staažikas SkyPlusi programmijuht,
Paul Pihlak — Elwood Muusik OÜ juht, Maailmaküla festivali korraldaja,
Meelis Eskola - Club Vision ja All Stars üks eestvedajatest. Üks plaadifirma AM Records (Kairit Tuhkanen ja Vaido Neigaus) omanikest, korraldanud tantsumuusikaprojekte Släm, Mad-Masterz jt.
Kui palju mõjutab raadio muusika tarbimist? Kui palju internet?
Paul Pihlak: Palju vähem, kui üldiselt arvatakse. Eestis ei kajasta ükski edetabel seda, palju kellegi plaate ostetakse või palju kellegi kontserdil käiakse. Meedia tarbib ning taastoodab iseennast, tänaval käib hoopis teine elu.
Toomas Puna: Raadio kujundab lemmikud. Sealt saab laulu edu alguse. Viimane iPod Nano on varustatud raadioga, mida saab salvestada ja ka tagasi kerida! Sellised tooted näitavad, et raadio on jätkuvalt väga oluline. Raadio oskab laule põnevalt serveerida, see ei ole lihtsalt kuiv failide nimekiri. Internet muutub iga päevaga tähtsamaks. Videosaidid, kuulamissaidid, muusikapoed...
Helen Sildna: Raadio mõjutab loomulikult väga palju. Samamoodi ka televisioon ja kirjutav press. Me võime ju öelda, et tänapäeval on läbi interneti kõik info saadaval, inimestel on aga kiire, kui nad just mingi teema tõsised huvilised ei ole, ei lähe nad seda ise ka internetti otsima. Selles mõttes on muusikaturu arengul eeestikeelse muusikameedia olemasolu ääretult oluline. Tohutult kahju on näiteks MTV Eesti omakeelse programmi tootmise lõpetamise pärast. See oli hindamatult oluline promovõimalus meie bändidele. Läbi kohalike edetabelite jõudsid Eesti bändide videod Baltikumi ja sealt edasi ka MTV Europe'sse. Oluline, et oleks olemas ka üks korralik muusikaleht või -ajakiri. Hea meel on tasuta leviva sõltumatu väljaande Metroo üle, mis eksisteerib tõesti tänu tegijate entusiasmile ja püüdlusele Eesti muusikaelule rohkem tähelepanu pöörata. Tore, et on olemas ka ETV muusikasaade "Mi".
Kui lähed näiteks Londonisse, piisab sellest, et pool päeva tänaval jalutada - see, mis toimub muusikas ja mis on hetkel aktuaalne, on lausa tänavapildis näha. Tänu sellele on seal muusika ka enesestmõistetav osa inimese igapäevasest elust. Ideaalis peaks meedia või siis raadiojaam olema kuulajast alati kaks sammu ees - sel juhul pakub ta ühiskonda mingi lisaväärtuse. Eesti raadiomaastikust rääkides on hea meel Raadio 2 ja Klassikaraadio üle, Raadio Mania teeb ka rockisõprade jaoks tubli programmi.
Meelis Eskola: Raadiod on miskipärast seisma jäänud ainult tuntud tegijate peale, kes on rohkem hiilanud ja mitmeid aastaid tegutsenud - uutele antakse vähe võimalusi või arvatakse konkurendiks oma tuttavale produtsendile.
Kahjuks olen kuulnud, et Nikit ei saa mängida, sest Meie Meest ka ei mängi või Slämi ei mängi, sest "kann" on ropp sõna!!!
Internet aga on väga tähtis ja aina tähtsam osa muusika promomises, kuigi seda tarbitakse piraatluse teel ning nii müük kui ka teenimine on pea olematud.
Toomas Olljum: Minu arvates mõjutab muusikatarbimist kõikide meediumite koostoime ja loomulikult inimeste enda huvi.
Kuidas plaadimüügil käsi käib?
Helen Sildna: Plaadimüügiga on aga nii, et see läheb alati koheselt palju paremini, kui vastav plaadifirma selle heaks ise ka midagi teeb. Heaks näiteks on aasta aega Eestis eksisteerunud Universali esinduskontor ja juba võime tulemusi näha: siiani pigem kitsamas ringkonnas indie-bändina tuntud Röövel Ööbik on müünud juba esimeste nädalatega oluliselt rohkem plaate kui eelmiste albumite puhul. Miks? Sellepärast, et plaadifirma tegeleb aktiivselt artisti promomisega - investeerib reklaamikampaaniasse. On päris palju, mida ka väiksemad leibelid saaksid aktiivsema turundusega ära teha. Sellest faktist ei saa me üle ega ümber, et turg on meil tibatilluke. Seda olulisem on aga proovida ühiselt ehitada üles muusika-alase kommunikatsiooni süsteem, mis aitab kogu valdkonnal areneda. Kõiki positiivseid algatusi on oluline ühiselt toetada. Muusikud, korraldajad ja plaadifirmad peavad olema huvitatud, et muusikameedial läheks hästi ja vastupidi.
Toomas Puna: Aina halvemini. Oletame, et inimesele meeldib Lady GaGa uus laul "Bad Romance". Kust ta Eestis selle saab? Mujal maailmas tõenäoliselt läheks ta iTunesi e-poodi ja ostaks selle laulu, pisut üle 10 krooni. Eestis on ainukene legaalne variant minna plaadipoodi ja osta terve album, hind 250 krooni. Või siis minna internetti ja laulu sealt lihtsalt kuulata või kuskilt alla tõmmata. Ehk sisuliselt varastada. Eesti e-musapoed on nutused. On muidugi juba päris palju eestlasi, kes on suutnud iTunesi endale kättesaadavaks teha, selleks on sisuliselt vaja ainult mingit välismaist aadressi ja ühte kinkekaarti. Aga seal on saada väga vähe Eesti laule, kuigi ka meie artistide loomingut saab sinna täiesti müüki saata, protsess võtab lihtsalt aega. Olgem ausad, musa-asja ajavad Eestis juba kuldses keskeas tegijad. Interneti ja arvuti võlumaailm on nende jaoks liiga utoopiline. Birgit Õigemeele uus album on kaasaegsete soundidega ja ilusa ümbrisega, aga kui ma panen selle arvutisse, siis ei näe ma mitte ühegi loo pealkirja. Et kas ma pean nüüd siis käsitsi kõigi lugude nimed sisse toksima, kui ma neid laule endale näiteks iPodi tahan tõmmata?!
Paul Pihlak: Statistiliselt kehvasti. Aga on mitmeid asju, mida ostetakse endiselt hästi, isegi rohkem kui paar aastat tagasi. Tarkadel ja nutikatel, ning neil, kes muusikat armastavad, pole häda midagi.
Meelis Eskola: Tulevikus peaks kogu muusika müük toimuma siiski vist interneti teel, aga jäävad ka plaadid, sest tahaks ka midagi käes hoida nagu ajalehte.
Plaadimüük on minu teada väga nõrk. Artistid teenivad enamasti esinemiste teel, plaat on tänapäeval kui visiitkaart, mis peab olema ja seepärast antakse ka neid välja. Inimesed võiksid mõelda selle peale, et kui nad tirivad internetist muusikat alla, siis seda vähemaks võib Eestis jääda artiste, sest nad ei teeni varsti pea mitte midagi. Kui vaadata, kui palju artiste on jäänud, siis võiks ütelda, et käputäis....
Toomas Olljum: Inimestele kordaminevad plaadid leiavad alati kodutee.
Vt ka sarja 1. osa: Publiku aastalõpuintervjuu: Eesti muusika — kidub või õilmitseb?
Intervjuu jätkub. Homses loos räägivad intervjueeritavad, mis muusikat Eesti inimene kuulab.
