Plink-Plonk toob kokku esinejad Tartust Tokyoni
Perfektse popmuusika kodumaalt Rootsist tuleb Plink-Plonkile Cdoass. Bänd määratleb end kui new wave kooslus, mis ammutab jõudu ABBA produktsiooni täiuslikkusest ning Devo nurgelisest tehaserokist.
Tänavuse festivali vast eksootilisim väliskülaline, ansambel Mono tuleb maakera kukla tagant, Honshu saarelt Tokyo linnast. Bändi muusika on spetsiifiline segu postrockist, metalist ja shoegaze’ist. Mono viimast plaati “Palmless Prayer/Mass Murder Refrain” hindas ajakiri Stylus maksimaalse hindega ja kutsus seda “üheks aasta võrratumaks muusikateoseks”.
Eesti rokimaastikul sai mullu moesõnaks stoner-rock. Muusika, mis kõlab nagu autosõit Nevada kõrbes. Kiirelt tekkinud skene visiitkaart, et mitte öelda “lipulaev”. Plink-Plonki neljas teadaolev esineja on Tartu viisik Smõuk. Ansambli muusikas kohtuvad Ameerikast imporditud kõlavärvid ja eestikeelne lüürika.
Öäk on bänd, millest räägiti aastaid, kuid mida vähesed olid kuulnud. Mullu ühendasid bassist-mikrofonist-klahvpillimängija Erkki Tero ja trummar Allan Amberg üle aastate jõud ning Öäkist sai bänd, millest räägiti aastaid, kuid mida nüüdseks on kuulnud üha enamad.
Elegantset lo-fi-akust-nohikutepunk-elektroonikat mängiv Pastacas paneb oma muusika kokku miniatuursetest osadest, mis moodustavad lüürilis-kummastava terviku. Kui Pastacas oleks lind, siis mehhaaniline, kui loom, siis taimetoitlane, kui lill, siis peegellill Peeglite väljalt “Kolmanda planeedi saladuses”. Segane värk, eksju?
Festivali korraldusmeeskonna liikme Lauri Liivaku sõnul on oodata veel vähemalt viie esineja lisandumist. “Läbirääkimised käivad mitmetega,” ütles Liivak Eesti Päevalehele.
