Korralduslik pool oli traditsiooniliselt hea. Hoolimata rohkelt vabatahtlike kasutamisest, ei kärisenud üritus kuskilt. Ei hakanud silma turvaprobleeme ning ei jäänud ka ükski vajalik info saamata. Isegi tualetid püsisid mõistlikus korras. Konferansjee pealt kokkuhoidmine ei jäänud aga kahjuks märkamata. Paremuse poole oli liikunud “meet and greet” korraldus. Järgmine aasta võiks sinna veel miski suurema Green Christmasi tagaseina muretseda mille taustal bändid saaksid oma fännidega ühispilte teha.

Kui nüüd viriseda, siis selle aasta Green Christmasilt oli puudu kirss vahukooretordi pealt. Eks igaühel olid oma lemmikud ning muusikaliselt need täitsid loodetavasti ootusi, aga puudu oli üldtuntud, kaasakiskuv ja kindla peale peaesineja. Eelmisel aastal täitis UDO selle koha perfektselt. Oli showd, oli head muusikat ning oli emotsioone. Selle aasta peaesineja Lacuna Coil seda kahjuks korrata ei suutnud. Kahjuks jäid eelmise aastaga võrreldes nõrgemaks ka teiste tippesinejate lavashowd.