Festival 12 Points toimub igal aastal Dublinis ning 12 riigi parimat noorte muusikute bändid saavad au seal esineda. Nii sattusid eelmise aasta kolm parimat – Elifantree, Kaja Draksler Acropolis Quintet ja MeTal-O-PhoNe – Jazzkaarele. Viimase bändi kontrabassimängija Joachim Florent’iga sai vestelda JK veebireporter Merli Antsmaa.

Teie bändi nimi näeb nii huvitav välja, et kumb oli enne: kas bänd või selle nimi?

Ikka bänd. Tegelikult teame Benjaminiga (Benjamin Filament - vibrafoni mängija – toim)juba 2004. aastast. Meil oli teine trio ühe teise trummari ja nimega, aga selle bändiga läksid teed lahku. Siiski tahtsime midagi koos teha ja kutsusime Elie (Elie Duris – trummar) kampa.

Kuidas te sellise nime peale tulite?

Kuulasime palju jaapani muusikat ja neil on instrument, mida mängib kogu orkester koos. Seal on väike metallofon sees. See on termin ükskõik, millise metallist instrumendi kohta, mida pulgaga lööd. Sarnane vibrafonile ja see on kõige lihtsam sõna meie bändi kirjeldamiseks. Nii nimi tuligi. Mina leidsin nime ja Benjamin soovis seda nii kirjutada.

Teie bändi stiili kirjeldatakse väga eriliselt ja lausa isuäratavalt. See tõepoolest on teistsugune.

Teha muusikat vibrafoni ja kontrabassiga on väljakutseid esitav. Kontrabass on väga madal, aga vibrafon väga kõrge. Isegi selle madalaima noodi ja kontrabassi kõrgeima vahel on erinevus. Lugude tegemisel vajame palju uuendusi ja samas avab see ukse eksperimenteerimisele. Püüame alati uusi helisid leida. Näiteks mängin bassi poognaga, kasutame heliefekte.

Kust inspiratsiooni ammutate?

Kõikjalt. Eriti reisimisest. Saab näha uusi inimesi, tundma õppida uusi kohti. Inspiratsiooni saab ka teiste muusikat kuulates. Meil endil on hetkel on kaks aastat vana album. Uut plaanime lindistama hakata sügisel. Vaatame, kuidas sellega läheb, ja siis vaatame edasi, mis tulevik toob. Oleks tore Aafrikasse esinema minna. Hetkel aga uusi esinemisi peale tulemas pole. Siis ongi aeg proove teha ja uusi helisid komponeerida.