Jazzkaar: Austria ja Eesti nelikud demonstreerisid jazzi eripalgelisust
Mõlemad nelikud viljelevad küll jazzmuusikat, kuid lähenevad sellele väga erinevast küljest. Nii on Oleg Pissarenko Bandi looming pigem minimalistlik, samas kui nende Austria kolleege iseloomustab enam rocki-elementidega mängimine.
Publikut käis küsitlemas Jazzkaare veebireporter Katrin Köbas ja Hälis Rünk.
The Flow esitas iga grupiliikme kompositsioone, kandes kuulajaid eri rütmide saatel paigast paika. Nii sai publik tunda, milline on Lissabon ja kuidas kulgeb minut NewYorgis. Rahulikkus, millega Austria noormehed lavale astusid, jäi üldjoontes püsima kontserdi lõpuni. Peamiseks erandiks olid siinkohad metsikud trummisoolod, mida esitas Peter Kronreif. Tundus, et iga bändiliige lasi fantaasial lennata ning mängis just neid meloodiaid, mis parajasti pähe tulid. Ometi sulas improvisatsioon ühtseks tervikuks, jättes mulje suurepärasest koostoimimisest ja üksteise mõistmisest.
Oleg Pissarenko Band esitas lugusid oma uuelt plaadilt, üritades leida vastust küsimusele „Kes sa oled?“. Muusikalise arutluse käigus jõuti järeldusele, et kõik, mis on, on kõik ja inimene moodustab sellest ühe osa. Nelik lummas tundelisuse ja soojusega. Iga esitatud lugu oli läbimõeldud ja haaras publiku kaasa. Tugev aplaus saatis nii bändiliikmete soolosid kui esinemist tervikuna ning aplodeerimise järgi otsustades poleks publik esinejaid hea meelega enne hommikut lavalt ära lubanudki.
Publiku kommentaarid The Flow esinemisele:
Maarja Soomre, jazzlaulja: "Nii raske on kohe muljetest rääkida, kuna ma olen ikka veel selles vaibis sees. Bänd väga meeldis mulle. Neil oli mõnus mänguline rütmika, oli tunda kooseksisteerimist. Nad sobisid omavahel väga hästi. Tulemuseks oli mitmekesine muusika, mis sobis igati antud konteksti."
Tõnis Laanemaa, kunstnik: "See oli väga professionaalne esinemine. Ma olen ise olnud kunagi jazzorkestri trummar ja nüüd oli hea vanu aegu meelde tuletada. Olen kaks näitust trummimänguga avanud. Trummisoolod on kõige raskemad. Tegin kunagi ise trummiseade ja nüüd kuulsin, et the Flow trummaril oli sarnane soolo, kuigi tuhat korda professionaalsem. Ma ei ole küll muusikakriitik, aga mängijate meisterlikkusest ja sellest, mis emotsiooni nad kuulajas tekitavad, saab alati aru. Ma olen kogu elu töötanud muusikat kuulates. Muusika, kujutav kunst, tants – kõik on üks kultuur."
Margit, tudeng: "Bändi esinemisest saab endaga palju värvilisi nüansse kaasa võtta. Bassimängija avaldas muljet, temas oli midagi teistsugust – polnud üldse selline nagu ma olen harjunud nägema. Kui nad kuskil veel esineksid, siis ma tahaks kindlasti uuesti kuulama minna. Kujutan ette, et võiksin neid kuulata näiteks Tartus Genialistide klubis kott-toolis lebotades. Sellises mitteformaalses keskkonnas."
Ingrid, finantsosakonna juhataja: "See oli kena rahulik muusika lihtsale tarbijale. Ma ei ole küll muusikakriitik, aga mulle meeldis. Toredad noored esinejad. Ma arvan, et oli väga hea valik neid kuulama tulla. Väga õige esineja Jazzkaarele."
Küllo, juht: "The Flow mängis tüüpilist tehnitsistlikku jazzmuusikat. Kohati tuim, aga mõnesuguste elavate momentidega. Mängitud ilmselt selle saali jaoks natukene liiga kõvasti."
Tiia, turundusjuht: "Minu jaoks võõras muusikaliik, ma seda väga hästi ei tajunud. Kuid hea siiski, et ma tulin. Kui The Flow’d raadiost lastaks, siis ma seda väga pikalt ei kuulaks."
Mari-Liis, konsultant: "The Flow oli laval väga vaba, minule jäi mulje nagu nad oleksid kogu aeg improviseerinud. Muidu meeldis The Flow küll, homme päris uuesti kuulama ei läheks, aga üle-homme küll."
Publiku kommentaarid Oleg Pissarenko Bandi esinemisele:
Tõnis Laanemaa, kunstnik: "Jällegi väga professionaalne esinemine. Pissarenkol on selline messialik välimus. Tavaliselt ongi kuidagi nii, et suurtel muusikutel on pikad juuksed. Tegelikult on muidugi sisu tähtis, mitte välimus. Mulle jäi kõrva, et elektrooniline muusika rikastab pilti väga palju. See on mulle kuidagi hingelähedane ka. Pissarenko looming on suurepärane. Väga oluline on sõnum, mida bänd edastas, kuna inimene tõesti peab aru andma, kes ta on ja miks ta elab ning mis on oluline – lapsed, lapselapsed, looming. Minu looming pole muusikata võimalik."
Kaur, muusik: "Pissarenko muusika kannab inimese endaga kaasa, paneb kuskile hõljuma. Isegi mõtteid ei teki eriti, lihtsalt lased ennast täiesti vabaks. Üks mu vaieldamatu lemmikesineja selleaastasel Jazzkaarel. Bändi esituses oli nii palju erinevaid toone, väga muljetavaldav."
Kristjan, kirjanik: "Ma olin Pissarenko bändi plaati varem juba kuulanud ja teadsin, et see saab olema hea kontsert, aga tegelikult ületas tänane esinemine küll kõik minu ootused. Nad tõestasid, et Eestis on nii palju häid muusikuid. Lihtsalt laske inimestel oma asja ajada ja välja tuleb meisterlikke teoseid. Ja sellest võidavad ju kõik – mulle tundub, et viimne kui üks kuulaja on saalist suurepärase emotsiooniga välja tulnud."
Kristin: "Laval oli mõnus õhkkond, kuna Pissarenko on nii soe inimene. Ilus kontsert oli. Pissarenko bänd erines väga palju The Flowst, aga omamoodi meeldisid mõlemad."
Piret, õpetaja: “Eriti meeldis Pissarenko bänd, selline meditatiivne, hästi rahulik. Tekitas mõtisklevaid emotsioone."
