Jalmar tunnistas Publikuga vesteldes, et kui aastad tagasi Saku Suurhallis toimunud R.E.M-i kontsert välja arvata, pole ta eriliselt palju n-ö hittkontserte väisanud: “Teeme ise ka järjest suuremaid kontserte ja sel aastal võtsin ma professionaalse huvi tõttu endale eesmärgiks käia vaatamas suuri kontserte. Mais käisin John Mayerit kuulamas, möödunud nädala alguses käisin Coldplay kontserdil ja nüüd siis Rammstein.”

“See pürotehnika ja sõu on Rammsteinil äärmiselt uhke. Olen just nooremas eas neid suhteliselt palju kuulanud ja kuigi tänasel hetkel see muusikaliselt otseselt mind väga ei eruta, peab jagama kiidusõnu nende saundile — sellist ikka eriti tihti ei kuule! Neil on see tehniline tase ikka väga tugev ja juba sellepärast mina, kui selline professionaalse kretinismi ohver, olen ikka veel hämmastunud, et see kontsert oli tõesti väärt seda kõike,” on mees saadud muusikaelamusega rahul.

Müra tehti mõistlikkuse piires

Nagu sellise mastaabiga üritustele kohane, leidus ka pühapäeva õhtul nurisejaid, kel sel korral hambus väidetavalt liiga vaikne heli. Jalmarit ajab selline jutt ainult naerma: “Vaikne? Nalja teed? Meil olid sõpradega tropid kõrvas! Kuulasin alguses küll ilma, aga siis sai mul mõõt täis — tegelikult oli see ikka väga vali ja ma olin kõlarist üks 60 meetrit eemal. Kuna tegemist on sellise süsteemiga, mis kõlab igale poole samal valjult, siis pole vahet, kas sa oled seal all või kaugemal. Võib-olla seal kahe kõlari vahel keskel oli vaiksem, aga ma ei usu seda hästi. See oli ikka üsna vali kontsert, arvestades seda, et tegemist oli väliüritusega. Need, kes väitsid, et see oli vaikne kontsert, peaksid minema oma kõrvu kontrollima!”

“Oma ameti tõttu olen ma ise tohutult tundlik volüümidele ja vahel ma imestan, kui palju inimesed kannatavad helirõhku — viis tundi sellises korralikus hevimetali sees ja silm ka ei pilgu! Mõned on ju muidugi harjunud ja tänapäeval lõhutakse asfalti ka nii, et kõrvaklappe ei kanta. See on puhtalt soovitus, et ikkagi olla oma kõrvadele sõber ja mitte lasta neil traumasid tekkida,” paneb Vabarna muusikasõpradele südamele.

Massihüpnoosist jäi väheks

Sakslaste kontserti umbes 60 000 inimest, kuigi Tallinna Lauluväljak oleks võimeline mahutama kõvasti rohkem rahvast. Põhjus selleks oli lihtne — Rammstein soovis, et nende sõu ei läheks hiiglasliku platsi peale kaduma. “Respekt bändile, kes teeb nii! See on ainuõige, sest korraldajad oleksid ilmselt neile rahulikult selle lisa miljon eurot piletit müünud, aga nad ise panid piletimüügi kinni. Mina ei saanud aga lõppude lõpuks aru selle poindist, sest lauluväljaku ala oli ikka sama suur. Rammstein tahtis ju, et sõu jõuaks kõigini, aga minu jaoks tekkis vastupidine efekt,” nendib Vabarna, et Rammstein oleks võinud vabalt laululava täis müüa. “Mul oli terve ruutmeeter ruumi ja minul ei tekkinud seda tunnet, et olen sellisel hevikontserdil. Võib-olla nad siis tahtsidki, et ees oleks seal nii-öelda massikas? Sain vist valesti aru, sest ma mõtlesin, et nad lükkavad just inimesi kokku, et kõigil tekiks see massihüpnoos ja sa saad selle väikse küünarnukiga õrnalt ribidesse. Selline muusika lihtsalt tekitab sellist transi ja minu arust peakski see asi niimoodi käima, ent kõigil oli ruumi vabalt liikuda.”

Muusik muigab samas, et kui rahvast oleks rohkem olnud, oleks õlle järjekorras tunni asemel pidanud veetma hoopis kaks tundi olnud: “Positiivset oli sellel kontserdil kindlasti rohkem nende jaoks, kes õlle järjekorrast ei hoolinud. Tuleb aga tunnistada, et minagi seisin seal reaalselt tund aega, et võtta üks õlu — see oli selle puhul võib-olla väike miinus. Tualeti järjekord oli 15 minutit, mis oli nii suure rahva puhul ka mõistetav.”

Jalmari jaoks on hiigeljärjekordade näol tegemist siiski pisiasjaga, kui see muusika ja sõu selle üles kaaluvad. “Eestlane on ju teadupärast selline pessimistlik ja vingub selle kallal. Kuulsingi, kuidas nii eest kui ka tagant käis kogu aeg mõnus vingumine, aga kui sõu jõudis kätte, olid kõigil käed püsti ja vot see loeb! See oli lahe, et inimesed tulid lõpuks ikkagi selle pärast, et näha, mida nad tulid nägema ja saama, mida nad tahtsid saada,” on mees rõõmus.

Omadele ka tuul tiibadesse

Möödunud kevadel andis Ewert and The Two Dragons oma karjääri suurima kontserdi Saku Suurhallis ja detsembri lõpus teeb sama ka Karl-Erik Taukar. Jalmarile teeb heameelt see, et Live Nation leiab võimaluse, võtab riskid ja korraldab ka Eesti artistidele Suurhallis kontserte. “Et üks Eesti bänd jõuaks ka välismaa bändide tasemele, peavad inimesed mõistma, et tegelikult oleks vaja oma muusikat toetada. Loomulikult tuleb Rammstein siia vaid kord kuue aasta jooksul ja kõik lähevad. See ongi normaalne, kuid tuleb rõhutada ka seda, et meie muusika läheb lendu ainult eeldusel, et inimesed kuulavad seda. Kui inimesed tulevad, siis saavad ka Eesti artistid järjest suuremat sõud pakkuda ja see jõuab ka väljapoole. ”

Jalmar toob näiteks ühe Soome räppari, kes hiljuti müüs välja oma n-ö tuuri ja kontserdid toimusid kõik suurtes hallides, kus kohal oli umbes 15 000 inimest: “Seal on see täiesti normaalne, et oma artiste toetatakse. Haloo Helsink!i tuleb ja müüb Tallinnas ka Suurhalli soomlastele välja — vaata, kui suur on see toetus oma bändile! Nad lähevad loomulikult kalli raha eest kuulama ka teisi bände, aga nad kuulavad oma artiste ja toetavad neid. See on minu arust ülioluline punkt ja sellest kõik algabki — meie artistid saavad tuule tiibadesse eeldusel, et meie inimesed kuulavad neid.”

“See on üks koht, millele iga inimene peaks mõtlema, kui ta arvab, et Taukari 30 eurot maksev kontsert on liiga kallis, aga 80 euro eest Rammsteini kuulama võib küll minna. Mis see siis 30 eurot välja käia on? Miks mitte? Taukar või meie esineme küll jah rohkem, aga me teeme seda kontserti kuskil suurelt samamoodi vaid korra kuue või seitsme aasta jooksul. Maailmatasemel tehnilise produktsiooni pakkumiseks on vaja raha ja võin öelda, et artistid miljonäriks sellega ei saa — vähemalt mitte enne, kui võib-olla Tallina Lauluväljak välja müüakse. Kui me aga teeme siin Suurhallis kontserte ja inimesed tulevad ka sellele kontserdile, siis me tahame pakkuda ägedat sõud, mis olemas olevatest vahenditest tehakse,” seletab ta.