"Samas, kõiki aasta jooksul väljalastud plaate ei jõua keegi ju tegelikult läbi kuulata, mingi võimalus, et mõni päris põnev album jäi ühel-teisel põhjusel kahe silma vahele...
Siinkohal selektsioon endale näppu jäänud parimatest, huvitavamatest plaatidest, kuhu väljalaskeaastaks 2011 peale pressitud.
Omamoodi hämmastav tõdeda, eesti parima viisiku kokkupanemisele kulus rohkem aega ja vaeva..."

Välismaised parimad albumid

1. Running Wild, "The Final Jolly Roger"
Legendaarne sakslaste power-metali punt, nende kõige viimaseks jäänud kontserdi täispikk kajastus.
Kontsert toimus mainekal Wacken Open Air rokifestivalil aastal 2009, kuid tehnilistel põhjustel ja igasugu muu jama tõttu sai duubelalbum välja antud alles nüüd. Ainuke live-plaat seltskonnas, kõvaks plussiks, et kaasneb "pildina juures" sama kontserdi DVD.

2. UDO "Rev-Raptor"
Udo Dirkschneider laseb plaate välja päris tihedas taktis. Alati on tema albumitel tavalisest etemaid lugusid, kuid see siin lausa üllatab. Poleks Accepti endiselt solistilt enam nii võimast albumit oodanud.
Accepti enda viimase ülitugeva albumiga "Blood Of The Nations", kus lauljaks Mark Tornillo, Udo õnneks võistlema ei pea, jääks siiski alla. Accepti toode ilmus aastal 2010.

3. Alice Cooper, "Welcome 2 My Nightmare"
Õudusroki isa taastab ja uuendab oma ühe parima plaadi visioone. Osa kaks jääb küll aastal 1975 ilmunud "Welcome To My Nightmarele" märgatavalt alla, kuid üle hulga aja täiesti kobe kuulamine Cooperilt ikkagi. Kolm-neli lihtsalt võrratut lugu.

4. Michael Schenker, "Temple Of Rock"
Milline pretentsioonikas albumi nimi. Kitarrilegend, mänginud nii Scorpionsis, UFO-s kui omanimelises bändis, ajab visalt oma joont.
Sellel plaadil on herr Schenker kaasanud ridamisi väga tuntud muusikuid ja põhivokalistiks valitud Michael Voss sobib Schenkeri taustagruppi hästi.

5. Anvil, "Juggernaut Of Justice"
Oleks võinud viiendaks asetada ka poproki tubli töö, Roxette "Charm School´i" või klassikalise hard-rocki silmapaistva esindaja Whitesnake "Forevermore´i", kuid raskemale rokile truuks jäädes... Igatahes on kanadakate Anvilil niivõrd fantastiline nimilugu, mida mitu korda päevas kuulata jaksab ja mis omakorda vabalt pretendeeriks aasta parima loo kohale. Tervikuna kiire ja armutu album.

Eesti parimad albumid

1. Metsatöll, "Ulg"
Kuigi nende eelmine album "Äiö" oli minu meelest muusikaliselt parem, sellegipoolest konkurentsitult teistest kodumaistest sagijatest üle. On jõulist thrash-metali, on folki, loeb välja progetki. Upitavad küll igalpool üles seda Ewert And The Two Dragonsit, kuid Metsatöll astub nad vajadusel kergel sammul laiaks...

2. Allan Vainola, & Unenäopüüdjad "Igavene Suvi"
Mingil määral üllatus, kuid Vainola looming väärib alati rohkemal-vähemal määral tähelepanu. Vokaal on tal kah okei, koheselt äratuntav. Pool plaati on lihtsalt parimast parim, helipilti ilmestavad oluliselt akordion ja kontrabass, ka mõlemad instrumentaallood on huvitavad.

3. Terminaator "Rakett"
Kindla peale minek. On neilgi varasemast ette näidata muusikaliselt õnnestunumaid albumeid.
Kuid hea ja just parajalt rokkiv on seegi. Keegi kuskil väitis, et lähevad juba metalliks kätte, sellega muidugi nõustuda ei saa. Termikaid tahaks kindlasti varsti jälle laval näha...

4. Getter Jaani, "Rockefeller Street"
Hea hääl, positiivsus ja sära. Ei ole ehk nii eriline esitatavate laulude poolest, kui rivaalitsevate teiste noorte uute eesti naislauljate nagu Ingrid Lukase või Liis Lemsalu oma. Kuid harjumuspärasem, kergemini omaksvõetav ja mitmete-mitmete tõsiselt heade (pop)lauludega, mis erinevatele vanusegruppidele meeltmööda...

5. Smilers, "Viimane"
Kuidas saab ühest korralikust eesti muusika edetabelist staažikas Smilers puududa. Varem tuli neilt hitte üksteise järel. Nüüd võtab nende "boss" Hendrik Sal-Saller asja vist rahulikumalt. Tulemuseks on ühtlasemad albumid, kuid koheselt kaasahaaravaid "rahvalikke" laule on vähem. Mäekõrguselt teistest üle on "Nagu Chuck Norris", kuigi (liht)rahvale vormistatakse hitti loost "Halloo, Kosmos", millele videogi juurde tehtud.