Väna viiul avaldab arvamust:

Ma arvan, et iga mõistusega inimene sai seda intervjuud vaadates sellest aru ja Kalmet andis tegelikult vihjamisi ka mõista, et polnud see lahkumine nii vabatahtlik midagi. Aga noh Linnateater, eks nende vormel kihutab inertsist edasi, selle vormeli kütusepaak on kahjuks aga juba ammu tühi.

Soolapuhujad kirjutab:

Nüüd siis on Linnateater juba võrdsustatud Põhja-Korea režiimiga: kõik näitlejad kardavad elu pärast ja ilmselt närivad tablette, et käsi hirmust värisema ei hakkaks, kui diktaator Nüganen peaks vastu peaks tulema. See lugu on järjekordne näide sellest, kuidas võetakse üks marginaalse tähtsusega sündmus ja hakatakse selle ümber avalikku hüsteeriat üles kütma. Teine hiljjutine juhtum on Aasta ema lugu. Samast ooperist meenub veel ka Ojasoo lugu - st hüsteeria, mis üles köeti. Ja alati leidub mingeid veidrikke, kes ronivad püünele ja hakkavad seletama, kuidas neisse mitte kuidagi puutuv juhtum nende psüühikat pöördumatult kahjustas.

Ja Kuldvaarikas läheb kommenteerib:

See on kõige halvem Linnateatri näidend läbi aegade. Kõige halvem lavastus Nüganenilt. Kaks näitlejat ütlemas sõnu, mida nad ise ka ei usu. Miks nad arvavad, et nende vaatajaskond on nii rumal, et usub seda, mida nad kaamerate ees nii ebaveenvalt rääkisid? Kurb on, kui näitlejad alahindavad oma publikut. Isegi AK dikotorid ei lisanud ühtegi kommentaari, sest mitte midagi pole nii piinlikule loole lisada. Ma ei külasta enam kunagi Linnateatrit. Punkt. PS. Soovin Kalmetile parimat.