PUBLIKU EKSPERIMENT: Üks õhtu Rockstarsi baaridaamina!
Inspireerituna kolleeg Stella K. Wadovsky menukast eksperimendist second hand poe müüjana, otsustasin kätt proovida valdkonnas, milles end täieliku võhikuna tunnen - baariteeninduses! Mõeldud, tehtud! Ees ootas meeleolukas õhtu rokiklubis Woodstock& Rockstar's, mille baariteenindajad mind rõõmuga enda hulka võtsid!
Pabin kadus hetkega
Olles varem töötanud ülikooli ajal vaid paar kuud ühes pisikeses Tartu kohvikus, polnud ma varem isegi vaadiõlle ja -siidri kraane näppinud, veel vähem mingeid kokteile seganud või suures rahvamassis ringilendlevaid rahatähti ja kolisevaid sente kokku korjanud. See, mis ees seisis, võttis ausalt öeldes põlved värisema küll, sest olles ise tihti sellesama klubi külastaja siinpool letti, teadsin ma väga hästi, kui pikaks võivad kujuneda järjekorrad ja kui kannatamatud on purjus inimesed. Kuid kõik lahenes hästi ja pareminigi veel!
Rockstar'si baaridaami õhtu algab kell 19.00 ning tööl tuleb olla kella 6ni hommikul. Või siis nagu selgus, senikaua, kui viimased kliendid, sõbrad ja tuttavad on minekut teinud. Töö on idee järgi lihtne - võtta raha ja anda jooki! Kuid siin on üks väga suur AGA, sest kõike seda on vaja teha kiiresti, õigesti, kannatlikult ning mis kõige tähtsam, lõbusalt. "Absoluutselt mitte kedagi koti, kui Sul on probleem," nentis üks neidudest naeratades. "Kui tuled õhtul siia tööle, siis jätad oma mured koju, sest Su kliendid tahavad ja ootavad, et neil oleks Sinuga lõbus, nad tahavad rääkida ja Sinuga kõike jagada - oma muresid, rõõme ja jooki," nentis ta.
Vinged töökaaslased ja lõbusad kliendid
Kuna klubil on kaks korrust, siis proovisin kätt mõlemas letis, mis erinesid nagu öö ja päev. Kui ülemisel korrusel saavad nii kliendid kui baaritöötajad rahulikult tsiksuda, piljardit mängida ja suurelt seinalt erinevate rock-kontsertide salvestusi vaadata, siis allkorrusel on lava, kus lauldakse, tantsitakse, mängitakse pilli, tehakse suitsu ja pannakse pidu nii, et maa must. Üleval oli seega kuni lõpuni üsna vaikne, all käis aga selline andmine, et otsaesine märg ja pidevalt jooksusamm sees.
Vaadates allkorruse daamide sujuvaid liigutusi, jäi mul algul suu ammuli. Ilma peale vaatamatagi haarata õigeid pudeleid, põlvega rahasahtel kinni, plaksti jalaga kapiuks lahti, teisega külmkapiuks kinni... vahepeal jõuab veel jooki valada, juttu ajada, nalja teha ja töökaaslastele jäätükke püksi panna. Siis tuleb veel ära kuulata õhtu jooksul üha jutukamaks, lõbusamaks ja heldemaks muutuvad külastajad, kes pidevalt tulevad mõttele Sinuga koos pitsist võtta. Õhtu lõpul õppisin ära, kuidas jooke vaikselt kõrvale sokutada, sest seda tuleb osata, et kaine püsida!
Südamepuistajad kipuvad puistama
Ürituseks sattus tol õhtul olema Sõpruse Puiestee kontsert, kuhu oodati hulgaliselt rahvast ja lõpuks saabus neid nii palju, et läks parajaks trügimiseks. Valdav kontingent oli pikajuukselisi, kurja pildiga T-särgi ja sõbraliku pilguga tätoveeritud rokipeere, kelle needistatud tüdruksõbrad olid end pitsi, tanksaabaste, korsettide ja igasuguste huvitavate ehetega kaunistanud. Ehk lühidalt... need, kes lojaalselt Rock Starsis käivad, ei vahetaks seda kohta ilmselt mitte millegi vastu. Nii vähemalt kinnitasid mulle päris mitmed südamepuistajad.
Sedasamust südamepuistamist tuli ette nõnda ohtralt, et ma siiani imestan, kui raudse kannatusega need piigad on, kes seda kuulata jaksavad ja samal ajal resoluutselt, kuid sõbralikult kõik need pikad tiksujad kodu poole juhatavad. Sest nad teavad, et juba järgmisel päeval või nädalal tulevad needsamad inimesed just sellepärast tagasi, et baaritöötaja oma "oma jope" ja viskab käppa, paar peavaluteemalist nalja ja teeb sinuga ühe pead parandava õlle. Ja nad teavad, et neid ei visata iial välja külma kätte, kui aeg on sulgeda, vaid tellitakse hoopis takso ja aidatakse püsti.
Viimased kliendid on enda sõbrad
Hoolimata sellest, et alumise korruse preilide tööpäev lõppeb ametlikult kell 4 öösel, ei teinud ükski klient isegi kell 5 hommikul suuremat numbrit sellest, et baariletil ilutses kiri - SULETUD. Ning otseloomulikult siis, kui võõrad olid lõpuks kodupoole suunatud, astus sisse kamp sõpru, kes nagu selgus, olid minul ja baaridaamidel ühised. Seega, kojuminekuga tuli jälle veidi oodata. Tuled kustu, nõud puhtaks, kassa lukku - ainult sellisel viisil sai joogised semud koju kupatada. Ning muide, kui te imestate, miks antakse mõnes joogikohas vastu hommikut õlut ja siidrit plasttopsist, siis võtke teadmiseks, et baaridaamid peavad käsitsi õlleklaase pesema. Seega ei maksa käratada, et "joodikutops" on solvav!
Õhtu lõppedes (hommiku saabudes) mõistan, et pole kella 19st alates kordagi maha istunud, mitte midagi süüa jõudnud ning 18 kõnet ja sõnumit sõpradelt, kes kõik mu eksperimenti kaema tahtsid tulla, on nukralt vastamata jäänud, sest pole olnud mahti millegi muu peale mõelda peale töö. Väsinult korjame klaasid kokku, tõmbame lauad puhtaks ja nendime, et tore oli. Ning teadke, et tunnitasu on teenindajatel minimaalne, seega kui tahate austust ja lugupidamist avaldada, siis jätke alati jootraha! Siis olete ise õnnelikud ja on ka baariteenindajal hea meel.
Veidi lugupidamist, palun!
Üleüldiselt võiks suhtumine igasuguseid tooteid ja teenuseid vahendavatesse klienditeenindajatesse veidi areneda, sest kui välismaal on väikestesse kohvikutesse, klubidesse ja poodidesse sisse astudes suhteliselt kindel, et leti tagant ulatab Sulle kauba asutuse omanik ise, siis miskipärast kodumaal sellist asja ei eeldata. Ei tulda selle pealegi, et võiks teenindajaga viisakalt ja sõbralikult käituda, nalja visata ja juttu ajada. Elage ise ja laske ka teistel elada - see moto kehtib mitte ainult Rock Starsis, vaid kõikjal, kuhu satute!
