Kunagi olin ma suur horoskoopide ja ennustuste sõber, kuid mida kauem olen töötanud meedias, seda vähem on mul olnud aega kõiksugu ennustusi lugeda, veel vähem nende üle järele mõelda.

Selle aasta alguses kordus kõik nagu alati ja tekkis lausa kius Mangi toimetuse koridoris nähes tõestada, et ta eksib. Kuna kõik, mida mees nii aasta lõpus kui ka uue alguses lubas, ka nii läks (Vaata kas või seda Maalehe või seda Publiku lugu) tuli leida eksimiste tõestamiseks teine tee.

Tekkis juba sportlik huvi ja soov leida midagi, mis paika ei peaks ning nii otsustasin minna palju isiklikumat teed - vaadata tagantjärele minu tähtkujule tehtud ennustusi. Sest kui ettekuulutusi kinnitada veel kuidagi ei saa, siis tagantjärele peaks ju olema imelihtne tõestada, et horoskoop eksis. 

Ja mind tabas üllatus. Suur.
Kopeerin siia Mangi Maalehe ennustused ning räägin omad kogemused võrdluseks juurde, et mõistaksid, kui täppi need läksid, nii et novembrikuusse jõudes juba väga kõhe hakkas.

Jaanuar on talle huvitav, sest tuleb võimalusi lõbusaks seltskonnaeluks, kohtumisi omapäraste inimestega. Kujuneb uusi sõprussidemeid, ka vastassoo esindajatega.

Minu töö ajakirjas Cosmopolitan viis mind kahe aasta jooksul kokku igapäevaselt huvitavate persoonidega, kuid umbes 15. jaanuaril sain ma hakkama millegagi, mida fotograaf kirjeldas kui üht raskeimat katsumust Eesti meelelahutuses - pärast mitut luhtunud katset sain fotosessioonile kohale Tanel Padari. Oli lõbus ja oli seltskonnaelu. Ei saa vaielda. Ja vastassoost on ta ka.

Mehed võivad kohe edasi lugeda, naised aga sellel fototõestusel korraks silmadel puhata lasta:


Foto: Kalle Veesaar/Cosmopolitan

Kuu lõpus läheb siiski pingeliseks, sest tööd on palju ja töökohal on võimalikud personalimuutused. Lisaks sellele pingestab olukorda konkurentide väljatulemine ametikohal või suhetes kallimaga.

Aasta lõpust olid kuhjunud nii mõnedki tööd ja tegemised, mis vajasid järjelesaamist - tajusin, et kuigi laual on uus arvuti, mis justkui märgiks heast tööst, on õhk paks ja rahutus hinges. Asjad ei laabunud ja inimesed olid närvilised ning sellest tulenevalt ka mina ise.

Veebruaristki on suurem osa rahutu. Inimsuhted lähevad keeruliseks, tekib võitlusi oma koha pärast. Kerkivad välja vanad võlad, nii moraalset kui ka materiaal­set laadi. Mis kunagi valesti tehtud, nõuab nüüd heastamist. Pole välistatud töölt või elukohalt lahkumine, kannatajaks on ka tervis.

Ja siis see päev saabus - 1. veebruar, mis tõi mulle täiesti ootamatu koondamisteate. Pole vist lisada tarvis, et sellega kaasnes inimsuhete muutus, rahutus ning mure - laenud ja arved. Kes need tasub ja millest? Palju polnud õnneks aega mõelda, sest kõik pooleliolev tuli lõpule viia enne lahkumist.

Seda võimatum tundub ka nüüd, tagantjärele vaadates, see ennustus: Märts kujuneb esimese poolaasta parimaks kuuks ja toob palju õnnestumisi nii ametialal kui eraelus. Värskendavad kevadtuuled äratavad õrnu tundeid vastassooga suhtlemisel ja optimismi oma tuleviku suhtes. Avaneb võimalus asuda uuele töökohale või tuleb vanas kohas ametikõrgendust.

1. märtsist olin ma töötu, vaevlesin kodus muremõtetega ja kuigi kujutlesin, et seda vaba aega uue koha leidmiseni kasutan kodu sisustamiseks, ei olnud tegelikult soovi töötuna ja muretsedes midagi teha peale apaatsel pilgul teleka vaatamise. Kuni kõneni.

"Ma kuulsin head uudist! Sa oled töötu," ei unusta ma Publiku tollase peatoimetaja Laura Kõrvitsa sel hetkel tõelise irooniana tundunud sõnu vist küll kunagi. Mõned päevad hiljem olin ma toimetuses ning enne kui arugi sain, tegemas oma esimest Publiku uudist käte värinal, kõrvus kõlamas ülikoolist kaasa antud sõnad "Kes kord kuukirjas töötanud, ei kohane kunagi online-tempoga".

Tahtsin tõestada vastupidist ning tegingi seda - täis oprtimismi jooksin ma mööda telesaadete salvestusi ja üritusi mikrofoniga, kartmata kedagi või midagi, sest töötamine ajakirjas Cosmopolitan andis mulle ühe eriti olulise õppetunni - ka staarid on inimesed, nii nagu mina ja ka sina, kallis lugeja.

Et mitte tüütada pikalt selgitustega, siis lühidalt - Mang lubas mulle suvekuudeks kapseldumist ja konflikte. Neid ma ka sain, kogu raha eest, kui nii võib öelda - kohtussekaebamise ähvardus artikli eest ja ürituste tohuvapohu, mis ei lubanud teha muud, kui aina tuisata hommikust õhtuni linnas ringi. Kodu, sõbrad, pere - kõik see jäi online-tempo veel segases metsikuses kohanedes tagaplaanile.

Ja muidugi saatsid mind kõikjal etteheiteid või vähemalt pilgud, mis rääkisid enda eest - peamiselt sõpradelt, kes küll väga toetavad olla tahtsid, kuid raskel hetkel ikkagi pahandasid, et ma aina tööd teen. Ka üritustel, kuhu läksime koos, ei osanud ma niisama olla - ikka tuli saata paar mobiilipilti või "korraks" kohtuda fotograafiga, et ikka kõik oluline jäädvustatud saaks.

Ja ta eksis!

Novembris suudab ta juba haarata liidripositsiooni kollektiivis. Nüüd ilmutab ta suurt entusiasmi ja energiat, ei karda enam koosolekutel esineda ega väldi ajakirjanikke.

"Mang eksis, Mang eksis," rõkkas mu süda juskui rõõmust, kui nädal tagasi seda lugesin, sest lõpuks leidsin midagi, milles ta eksis - nimelt kuus! Liidripositisioon - Publiku peatoimetajakoht - tabas mind juba septembri lõpus, ametlikult esimesest oktoobrist. Koosolekud ja ajakirjanikud, kelle ees olin alati teatavat aukartust tundud, olid nüüd tõesti kolleegid, kellega koos otsuseid vastu võtta ning kaasa rääkida.

Aga kuu ajaga pani Mang mööda!

Aasta üldennustus: Vähki ootab ees huvitav aasta, kuna ta satub uude olukorda. See tõstab tema sotsiaalset staatust ja paneb rohkem tulevikku vaatama, mis Vähile üldiselt omane ei ole. Konservatiivina ammutab ta elutarkust peamiselt minevikust.

Olles lugenud eelnevat, ei pea ma enam vist enam midagi lisama. Kui, siis ehk vaid seda, et minevikukogemused on tõesti kõike seda tehes suurimaks abiks olnud - oli, mida õppida neilt, kes eeskujuks, ning oli mida vältida, olles näinud, kuidas vähemalt minu arvates asju teha ei tohiks.

Ma tõesti arvasin, et kuskil Mang eksib. Ent kuigi oli möödapanekuid, siis - pagan! - tembeldage mind või hulluks või pidage seda kõike kokkusattumuseks, aga tema jutus on mingi suurem tõde.

Väga kindla põhjusega on Mangi aastaennustustega Maaleht müüduim. 2013. aasta ennustusi ma lugenud ei ole ega kavatsegi seda teha - mitte enne kui aasta pärast, mil end ehk jälle üllatada luban.