Põhjused meeleavalduse korraldamiseks on järgmised (tekst Nihilist.fmist kopeeritud muutmata kujul):

1. Tegemist ei ole finants- vaid väärtushinnangute kriisiga. Selle keskmes ei ole Kreeka vaid Euroopa

Tõepoolest, Kreeka avaliku sektori võlg ei ole jätkusuutlik. Kuid jätkusuutlik ei ole ka Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Portugali ega ka Eurotsooni keskmine avaliku sektori võlatase.

Ärgem arvakem, et kreeklased on laisad ja rumalad, kuid prantslased, belglased või iirlased tublid ja töökad. Terve Euroopa on elanud üle oma võimete ning peab paratamatult väärtushinnangud üle vaatama. Kui täna ei oleks uudistes Ateena, oleks seda homme täpselt samade pealkirjadega Lissabon või Rooma, ülehomme Pariis.

Euroopa tervikuna vajab uut algust. Jah, pacta sunt servanda on Lääneliku ühiskonnakorralduse alustala. Ent on silmakirjalik rõhuda ainult sellele argumendile tänases rahapoliitilises keskkonnas, kus keskpangad karistavad säästmist.

2. Väljapakutud meetmed ei elavda majandust

Kreeditoride mitmed olulised nõudmised sarnanevad nendele, mille vastu ka Eestis protestivad nii ettevõtjad kui tavainimesed. Väljapakutud maksutõusud ja maksuerandite kaotamised tabavad eksportivaid sektoreid nagu turism ja põllumajandus. Sarnaselt Eestiga võib positiivne mõju jääda vaid Exceli tabelisse, reaalsuses aga võib majanduse konkurentsivõime täiendava löögi saada.

3. Euroopa püsib andestusel

Euroopalik elukorraldus, mille üle me uhkust tunneme, tugineb kristlikul moraalil. Kristlus omakorda usul, lootusel ja armastusel. Ristiusu olulisim palve, Meie Isa, kannab endas rida anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Need, kes on läbi teinud liitintressi arvutuskäigu teavad, kuivõrd tõhus vahend ligimese endale allutamiseks on kõrge intressinõue.

Nõrgema kammitsemine ahelate ja toore jõuga võib sobida alustalaks muudesse tsivilisatsioonidesse aga mitte Euroopasse. Niisama vähe peaks Euroopas olema kohta vaesema kammitsemisele võlanõude ja toore jõukusega. Mõistlik krediit viib majandust ja elu edasi. Jätkusuutmatu, kägistav võlakoorem halvab majanduse ja elu.

4. Me kõik vajame andestust. Ka Eestis

Loomulikult võime me võtta seisukoha, et iga rahvas väärib oma valitsejaid ja kannatusi. Avaliku sektori võlataseme alusel otsustades oleme me tõepoolest kreeklastest targemad. Kuid kas sama pilt avaneb ka siis, kui heidame pilgu oma narkosurmadele ja enesetappudele, väljarändele ja alkoholismile, liiklussurmadele ja vaesuses elavatele lastele? Mitte ainult Kreeka rahvas ei vaja andestust ja uut algust vaid ka meie enda ühiskond. Võib-olla peaks Euroopa olema ühine andestuses, mitte õnnetuses?

5. Euroopa idee on romantiline

Kreeka pärand Euroopa elukorralduses ei piirdu antiigiaja saavutustega. Ka romantismi ja rahvusriikluse arengus täitis olulist rolli Kreeka iseseisvusvõitlus. Romantikud üle terve maailmajao elasid kaasa väikerahva lootusetule võitlusele suurjõu vastu, poeet Byronile maksis Kreekas võitlemine elu. Ent suuresti sellest võitlusest sai alguse rahvusriikluse puhang Euroopas.
Ka Euroopa tänased väljakutsed on rasked, paljude arvates lootusetud. Kuid kujutlegem, kui raske oli Euroopa taasülesehitamine maailmasõja järgselt. Võib-olla suudame me alustada ülesehitamisega uuesti? Ning võib-olla suudame seekord ka ilma sõjata võlad pühkida?