Mis saab eesti keelest?
Mille poolest erineb praeguste noorte kõnekeel mõnikümmend aastat tagasi kõneldud keelest?
Ilmar Tomusk: Sõnavara ja väljendid on teistsugused, sest slängisõnade allikad on teised. Mõnikümmend aastat tagasi oli noortel inglise keelega vaid juhuslikke kokkupuuteid. Slängisõnade allikaks oli põhiliselt soome keel (vene keel mitte eriti, see polnud prestiižne), mis jõudis Põhja-Eestisse Soome televisiooni kaudu ja levis Tallinnast lõuna poole. Nüüd laenatakse sõnu ja väljendeid originaaltekstiga filmidest, reklaamidest, MTVst, Internetist jne.
Ka võõrkeelsete roppuste ja vandesõnade kasutamisel on künnis hoopis madalam kui emakeelsete sõnade puhul, võib-olla seetõttu tundub praegune noortesuhtlus kohati madalstiilsem.
Missugused on praegusel ajal kõige kaunimad ja kõige jubedamad sõnad eesti keeles?
Martin Ehala: Üks jubedamaid sõnu eesti keeles on penskar. Selles on nii palju põlgust ja vaenu, et kohe kahju meie ühiskonnast. Ja selliseid sõnu on veel.
Ma ei tea küll, kuidas seda saavutada, aga oleksin väga rõõmus, kui sedalaadi sõnad käibelt kaoksid. See annaks tunnistust, et on tekkinud rohkem vastastikust lugupidamist.
Üks kauneimaid sõnu on aga hoolivus, mis on vähehaaval levima hakanud. See näitab, et peale raha ja asjade on hakatud hindama ka inimest. Ma vahel käin vaatan Google’ist, kumba sõna on rohkem, kas penskarit või hoolivust, ja hoolivust on juba rohkem. Asi ei olegi ehk lootusetu!
Koidu Raudvere: Kole on kuulata, kui noored räägivad näiteks sellistes lausetes nagu Kindlasti seivi, kui sa järgmisele levelile jõuad. Siin kasutatakse ju toorlaene, millel on eesti keeles vasted olemas!
Veel hullem probleem on aga keeleliste seoste moondumine, rektsioonivead ja muu selline praht. Vene, inglise ja teiste indoeuroopa keelte mõjul kasutatakse liiga palju ees- ja järelsõnu (eriti läbi, jaoks) ka nendes mõtetes, mida eesti keeles peaksid väljendama eri käänded. Ikka veel esineb ka ajakirjanduses pahatihti vene keele mõjuline vigane rektsioon sarnaneb millele, kui peab olema sarnaneb millega.
Kuidas mõjutab eesti keelt Internet?
Martin Ehala: Nii palju kirjutajaid kui praegu, ei ole eestlaste hulgas kunagi olnud.
Inimesed on hakanud kommenteerima ja ajaveebi pidama. Pole kahtlust, et seda tehes õpivad nad oma keelt meisterlikumalt kasutama. Samas rikastab see ka kultuuri ja keelt üldiselt.
Teisest küljest jälle on kirjutatud tekst Internetis muutunud tänu e-postile ja MSNile väga sarnaseks kõneldud keelele, seda nii stiililt, sõnakasutuselt kui ka lauseehituselt. Iseenesest ei ole see mingi õnnetus, kui inimesel on stiilitaju välja kujunenud. Siis ta oskab ametlikus olukorras ikkagi korrektset keelt kasutada.
Koolinoorte kirjalik keelekasutus kipub aga Interneti mõjul küll veidi lodevaks minema ja nii on õpetajatel rohkem vaeva korraliku keelekasutuse õpetamisega.
Mis eesti keelega seoses kõige enam hinge kriibib? Martin Ehala: Mind häirib hirmsasti, kui täiesti arukad ja tuntud inimesed aeg-ajalt meedias hoopis mingi muu jutu sees nimetavad eesti keelt väikeseks või väetiks või hääbuvaks keeleks. See on väga kahjulik väärettekujutus. Juba praegu on eesti keele kõnelejaid rohkem kui 15 aastat tagasi ja see protsess süveneb.
Eesti on majanduslikult tõhus ja kultuuriliselt väga elav ja põnev koht. Inimesi tõmbab meie kultuurikeskkonda nagu magnetiga. Ja eestlased on alati kõik vastu võtnud. See on üks olulisi põhjusi, miks ei Liivi sõda, Põhjasõda ega katkud meid välja ei suretanud, kuigi rahvaarv vähenes iga kord katastroofiliselt.
Kui veel sellest soigumisest ka lahti saaks, ei kriibiks mu hinge enam miski.
Kuhu läheb eesti keel?
Reet Kasik: Kuna maailm on järjest sidusam, siis on ka keeli mõjutavad tegurid samasuunalised. Viimastel aastakümnetel on mitmelt poolt juhitud tähelepanu kolmele tendentsile kirjakeelte sõnavara muutumisel. Kõigi keelte sõnavara internatsionaliseerub, s.t suureneb rahvusvahelise sõnavara ja laenude osatähtsus.
Haridustaseme kasv ja kultuuri levik toob kaasa sõnavara intellektualiseerumise — rohkem tuleb juurde abstraktset ja vaimsusega seotud sõnavara. Kolmas tendents on sõnavara demokratiseerumine, mis avaldub kõnekeele ja slängielementide laialdasemas kirjakeelde tulekus. Nii nagu sotsiaalsete rühmade piirid, nii pole ka keelekasutusvariantide piirid enam endistviisi ranged.
Martin Ehala: Eesti keel läheb infotehnoloogiasse. Esimesed sammud sellel teel on astutud — olulisemad tarkvara- ja Interneti-rakendused on eestikeelsed. Kümne aasta pärast võime oma kodu- ja kontoritehnikaga eesti keeles suhelda.
Infotehnoloogiasse minek on eesti keelele suurim edasiminek pärast seda, kui ta läks 19. sajandi alguses meediasse, kui hakkas ilmuma „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. Nii nagu ilma omakeelse meediata ei ole tänapäeval olemas ühtegi kultuurrahvast, ei ole ilma omakeelse infotehnoloogiata ühtegi kultuurrahvast 21. sajandi keskel. Ja need inimesed, kes praegu ei viitsi eestikeelsele tarkvarale üle minna, on umbes sama tagurlikud, kui need, kes kunagi arvasid, et eestikeelset ajakirjandust pole vaja — saksakeelsed ajalehed olid ju täiesti olemas!
Täispika loo leiad Muusa suvenumbrist!
