Matuselised šokis: rändkerjused pommisid leinajatelt raha
Teisipäev, Vabaduse väljak. Jaani kiriku peaukse ette on pargitud lahtise tagaluugiga must matuseauto. 90aastaselt manalateed läinud Endel-Arnoldit ootab ees sõit viimsesse puhkepaika Tallinna Metsakalmistul.
Pühakojast väljudes märkab aga üks kirstukandjatest paremast silmanurgast midagi täiesti uskumatut: matuseauto kõrval, käsi õieli ja plastiktops pihus, seisab kummalises keeles podisev, eksootilise välimusega vanamehenäss. „Tundub, et külm ilm on võtnud nende inimeste peadest viimase mõistuse...“ kommenteerib juhtunut EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu. Euro-kerjustest on saanud Jaani kirku igapäevane nuhtlus.
Kerjuste alatu käitumine
Kui puusärk on autole asetatud, hakkab kerjus tegutsema. Ta liigub tudisedes ühe 30ndates aastates noormehe poole, seisatab, vaatab talle otsa ning suunab seejärel oma kurvad koerasilmad tühjale topsile. Hallis mantlis noorhärra palub kerjusel lahkuda. Paraku ei taha „ärimees“ asjast aru saada.
Teise meeldetuletuse peale hakkab vanake siiski kummardades taganema. Kuid selle asemel, et ära minna, tuterdab ta teisele poole matuseautot, lootuses, et ehk näkkab seal paremini. Ja juba ongi mehel käsi taas õieli. Noorhärra järgneb kerjusele ja ütleb nüüd juba päris kurjal toonil, et hakaku too astuma. Samal ajal pistab auto ümber kogunenud leinajate vahelt pea välja veel üks kerjus – umbes 40ndates aastates võõramaalane.
Mehed lahkuvad, kuid nende alatu käitumine on matuselisi tugevalt häirinud. Kadunukese tütar Mare ütleb, et tundis ennast sel hetkel väga ebamugavalt. „See ei ole selline aeg ja koht, kus kerjamisega tegeleda,“ ohkab naine. „See on nahaalsuse tipp!“ pahandab Endel-Arnoldi pikaajaline naaber Sirje.
Nad tajuvad oma karistamatust
Seda, et võõramaalased nüüd ka matuselistelt raha kerjama on hakanud, kuuleb EELK Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu esmakordselt. „Olen ebameeldivalt üllatunud...“ Seniajani on kerjused kirikukülastajaid ja -töötajaid häirinud peamiselt enne ja peale jumalateenistusi, kontserte ja laulatusi: raha küsitakse üsna pealetükkivalt – sõna otseses mõttes ukse vahel –, ning inimesele ei jäeta suurt valikut. Olen neid isiklikult välja suunamas käinud,“ räägib Tammsalu ning lisab, et võõramaalased on kirikus toimuvaga üllatavalt hästi kursis. „Nad teavad täpselt, millal jumalateenistus algab ja millal lõpeb. Nad tajuvad oma karistamatust ja kui neil lahkuda palutakse, vajutavad nad sellistele nuppudele, et ise räägite siin kirikus armastusest ja kuidas te saate mind välja külma kätte saata, mul on kolm kuni kuus last.“
Viimasel ajal häirib kiriku tööd 2-3 kerjustest koosnevat kampa. Kirikukogudus on pöördunud oma murega munitsipaalpolistei poole ning mupo on lubanud kohandada oma marsruudi nii, et see mööduks ka Jaani kirikust. Probleem olevat aga selles, et kerjamine pole otseselt keelatud.
Tammsalu arvates oleks vaja pretsedenti. Hea tahtmise korral oleks see võimalik luua: korrakaitseseaduse § 55 lg 4, ütleb selgesõnaliselt, et avalikus kohas häirival viisil kerjamine on keelatud. „On viimane aeg, et korrakaitseorganid midagi ette võtaksid. See õigus on ju neil ometi olemas, et võõramaalased taustakontrolliks jaoskonda viia.“ Tammsalu tuletab meelde, et kirik on ikkagi koht, kus rahus ja vaikuses omaette olla. „Väga kurb, kui inimesed lahkuvad jumalateenistuselt, matusetalituselt või laulatuselt, okas südames. Laiemalt vaadates ei mõju pealetükkivate kerjuste tegevus hästi ka Tallinna linna kui turismisihtkoha mainele.“
Kimbutajad on Läti või Bulgaaria mustlased
Ka Tallinna Matusebüroo tegevdirektor Toomas Daum kuuleb euro-kerjuste uuest äriplaanist esmakordselt. „Säärane tegevus ei kannata kriitikat! Kuna ka minul on matusesõitude kogemus, siis võin kinnitada, et eestlane ja venelane sellist asja ei tee. Näiteks Nevski katedraali ees olevad valvekerjused lähevad alati matuste ajaks minema. Tõenäoliselt on tegemist välismaalt sisserännanud elukutselistega.“
Kuid kellega on siis tegu? Mupo menetlusosakonna juhatajal Triin Uudevälil on asjast oma nägemus: „Tegu on läti mustlastega. Nemad on põhilised, kes Jaani kirku ümber tiirutavad,“
Põhja-Eesti Romade Ühingu esimees Roman Lutt arvab aga, et suure tõenäosusega tulevad need mustlaskerjused siiski Bulgaariast või Rumeeniast, sest just seal olevat kombeks kirikute ümber tiirutamine ja leinajatelt raha pommimine. „Eks nad raha pärast siia tule. Aga nad käi ju igal pool: Lätis, Soomes jne,“ arvab Lutt. „Meie kogukonnal nendega kokkupuuteid ei ole. Nad hoiavad omaette.“
Lutt suhtub taolisesse kerjamisse äärmiselt negatiivselt, sest see heitvad halba varju ka kohalikele mustlastele. „Üks rahvas ei tohiks sedasi käituda. Kui kerjamine ära keelataks, siis saaks ka vastavad meetmed võtta. Senikaua tuleb aga sellega leppida.“
Kerjamine maksu alla
Samas mainib Lutt, et peaks mõistma ka nende kerjus-mustlaste tausta. „Seal (Bulgaarias, Rumeenias – toim.) on suured kogukonnad... Integratsiooniks vaja minevad vahendid on kuhugi kadunud. Loodan, et ühel päeval meie mustlastega samasuguseid probleeme ei tule,“ ütleb mees. Kuid Uudevälja sõnul pole ka meie romad päris „puhtad poisid“. „Kohila mustlastega on olnud probleeme, kuigi nad on tunduvalt tsiviliseeritumad kui need sisserändajad.“
Tallinna linnavolikogu liikmel Tarmo Kruusimäel, ehk Kojamehel on aga täiesti oma idee, kuidas kõiksugu kerjused ja rändkerjused liistule tõmmata. „Kerjamine on ju šõubisnis. Kerjus on esineja, rändkerjus külalisesineja – lihtne! Hakkame kerjajaid maksustama. Selleks on vaja moodustada komisjon, kes kerjuste stoorid ja oskused üle vaatab. Kindlasti peaks komisjonis olema ka mõni endine kerjus. Las siis komisjon otsustab, kes, kus ja mis kellaaegadel kerjata tohib.“
Mupo menetlusosakonna juhataja sõnul mustlaskerjused üldjuhul trahve ära ei maksa. Kusjuures trahve olla kerjustele viimase aasta jooksul teha suudetud naeruväärselt vähe - alla kümne. Ehk võib just tasumata trahv olla see võti, kuidas rändkerjuseid ohjes hoida?
Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Andres Sang ütleb, et väärteo korras saadud karistuse eest tasumata trahv ise ei saa olla põhjuseks inimese liikumisvabaduse piiramiseks.„Näiteks ei oleks ju mõistlik piirata liikumisvabadust kas või maksmata parkimistrahvi või piletita sõidu eest,“ ütleb Sang. Liikumispiirangute seadmiseks pidavat olema aga kaks võimalust: riigist lahkumise keeldu saab rakendada täitemenetluse puhul. Riiki sisenemise keelu saab kehtestada siseministeerium, muuhulgas politsei taotluse põhjal. Politsei saab seda taotleda isikule, kes on korduvalt pannud toime seaduserikkumisi.
„Kerjamisega on lugu selline,“ jätkab Sang, „et iseenesest see keelatud tegevus ei ole ning küsijale raha andmine on sügavalt iga inimese sisetunde küsimus. Keelatud on vaid kerjata teisi inimesi häirival moel. Siin on küll oluliseks aspektiks see, et häirijast teataja peab politseipatrulli kohapeal ära ootama ja olema valmis andma tunnistusi, muidu ei saa politsei seda juhtumit menetleda.“
Pressiesindaja sõnul oli möödunud suvel ka juhtumeid, kus politseile anti teada binoklite, mootorsaagide jms pudiga kauplejatest, samuti ristmikel fooride taga autode vahel kerjajatest. „Neid saab vastutusele võtta vastavalt tegevusloata kauplemise või liikluse häirimise eest!“
