Tõusva majanduse maa Hiina - luksus ja chi korrashoid linnapildis

Peking ei võtnud mind vastu sellisena, nagu ma teda 2004. aastast mäletasin. Valget inimest veidi võõrastav sudulinn on muutunud luksust ja rohelist mõtlemist hindavaks metropoliks, kus endiste getode asemele on kerkinud uued modernsed pilvelõhkujad ning mõnest metrooliinist on saanud efektiivselt toimiv massitranspordi infrastruktuur. Ja rääkimata linnakodanike eneseteadlikest nägudest, lugematutest luksusautodest ja kallite kaubanduskeskuste rohkusest - seda kõik saavad kohalikud endale üha rohkem lubada, ning teevad seda ilmselge naudinguga.
Täna toimub Aasias tõesti palju ja pidurdamatult sissevoolav kapital näitab ennast linnapildis igal sammul.

Kõik on võimalik, Pekingis


Sudust pole Peking suutnud veel täielikult vabaneda, kuid võimast comeback´i tegev Hiina elab täna mentaliteedis, kus kõik on võimalik. Eriti siinpool maailma.
Pekingi olümpiamängude jaoks sisseviidud uued keskkonnaalased korraldused on jõus ka täna. Mahavisatud jäätisepaber ei jõua asfalti puudutadagi, kui puhastusteenistuja suuri söögipulki meenutavad tangid selle ära korjavad ja korvikesse panevad, mil peal kiri – recycle. Liikluses domineerivad elektrijalgrattad ja -rollerid ning autode saastet reguleerib süsteem, mis lubab teatud numbrimärgiga sõidukil sõita just selleks ettenähtud päevadel.
Mitte, et kõik nendest reeglitest alati kinni peaks, oh ei. Ohtralt on ka igasuguste numbrimärkideta, eranditult väga kalleid autosid, kelle jaoks reeglid „veel kehtima hakanud pole“, kuid enamik siiski mõistab, et tahtes olla suure kellavärgi väike rattake, tuleb anda ka enda panus selle toimimiseks ning paljud pekinglased on selle vastastikkuse kokkuleppega siiski nõus.

Sisserännanute linn


Nagu ka mujal maailmas kuuleb saksa-, inglise- ja vene keelt siinses tänavapildis rohkelt. Kuid siin pole tegemist pelgalt turistidega, vaid elukalliduselt soodne Hiina Rahvavabariigi pealinn on meelitanud siia elama ja töötama terveid peresid Euroopast ja mujalt, kes just seda linna oma koduks on hakanud kutsuma. Toimivaid sisserännanute klubisid, kirikuid ja koole on sarnaselt teiste maailma metropolidega, rohkelt ja igale maitsele.

Euroopa kui puhkusepaik


Paranenud elujärg annab endast aimu nii pekinglasete vööümbermõõdus, turistipiirkondades langenud teenindustasemes, kui ka kohalike autoeelistustes. Popim sõiduk näikse siin olevat Audi, mida suurem seda parem, ja peenemateks õhtustamiskohtadeks katuseterrassid Itaalia või Prantsuse köögiga. Euroopa kultuur ja köök on In, kuid languses majandus Out. Hiinlased teavad, et aja maha võtmiseks sobib Pariis või Rooma küll, kuid äri käib ikkagi siinsamas Shanghais või Hong Kongis.

Suur Hiina (tule)müür


Fakt, et valitsus on blokeerinud ligipääsu Facebooki, Youtube´i, Twitterisse ja isegi Blogspot´i keskkonda, ei tundu kohalikke eriti morjendavat. Kes väga tahab, suudab ennast niinimetatud „suurest Hiina tulemüürist“ ikkagi läbi murda. Kuid täpselt nagu tõusev majandus, koguvad üha enam populaarsust kohalikud suhtluskeskkonnad, mis oma kasutajanumbritelt varsti ehk lääne omadele kandedelegi astuvad.

See, et riigi suurimad ja kasumlikumad ettevõtted on eranditult riiklikud, võib küll kahtluse alla seada siinse eraettevõtluse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse, kuid rahvavabariigi rahvale on vähemalt suuremates linnades tagatud soodsad avalikud hüved, teenused ja elupinna kommunaalmaksed. Eestis nõnda soodsalt eleda poleks tõenäoliselt võimalik.

Tänulikkus ja Chi korrashoid


Olgugi, et Hiina Rahvavabariik on ametlikult ateistlik, on hiinlastes juurdunud sügavad traditsioonid, usk ja ebausk. Minu korteriuks meie korrusmaja 16. korrusel on tõenäoliselt ainuke, mis pole õnnetoovate amulettidega kaunistatud. Veel.

Budistlikud templid ja teised pühad paigad on pidevalt rahvast täis ja hiinlased kannavad hoolt selle üle, et nende chi oleks korras ja et kõrgemad jõud nende edu ja õnne üle ikka valvaksid. Tänulikkus on haruldane iseloomujoon, mida idas praktiseeritakse tunduvalt rohkem kui läänes, kus inimesed näikse kõike iseenesest mõistetavalt võtvat, peatumata, et olla tänulik käesoleva päeva üle.

Olles oma maailmaavastamise algjärgus ruttangi nüüd oma maja lähedale templisse, et enne metroosse suundumist paar viirukit oma chi parandamiseks süüdata. Äkki teeb imesid?

Kirjutamiseni,
Teie Liis