Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan ning jõudsid pärast saja kilomeetri kõrgusele tõusmist elu ja tervisega maale tagasi. Säärast lendu nimetatakse suborbitaalseks - selle käigus tõustakse küll kõrgele, kuid orbiidile ümber Maa ei jõuta. Kui tegu oleks olnud inimestega, oleksid nad olnud tänapäevases mõistes kosmonaudid, kuna jõudsid saja kilomeetri kõrgusele maapinnast, mida loetakse kosmose piiriks. Kokku tehti koertega 29 suborbitaalset lendu, mille käigus ka mitu koera oma elu kaotas. Nende hulka kuulusid Lisa, Smelaya, Malyshka, Bobik, Zib, Albina, Dymka, Modnista ja Kozyavka.

Veterok ja Ugolek

Laika oli pisikene krants, kes elas Moskva tänavatel kuni temast sai kosmonaut. Aastal 1957 asuti looma kiiresti treenima ning asetati metallist kosmoselaeva. Sputnik 2 põrutas Laika pardal orbiidile, kuid kutsu suri vaid mõne tunni jooksul pärast starti stressi ja ülekuumenemise tõttu. Koer kogus pärast enda surma kuulsust kui esimene loom, kes orbiidile lendas.

Laika

19. augustil 1960. lendasid Belka ja Strelka Sptunik 5 pardal kosmosesse, kaasas tõeline loomaaed: üks hall jänes, 40 hiirt, kaks rotti, 15 kolvitäit puuviljakärbseid ja mitu taime. Nad naasesid Maale edukalt ning koerad kuulutati kangelasteks.

Strelka sünnitas hiljem kuus kutsikat, kellest üks kingiti president John F. Kennedyle.

Belka ja Strelka

Chernuška rändas kosmosesse aastal 1961 Sputnik 9 pardal. Tema kaaslasteks olid mannekeen, mõned hiired ja merisiga.

Chernuška

Samal aastal lendas kosmosesse ka Zvezdoška Sputnik 10 pardal koos mannekeenist kosmonaudi "Ivan Ivanovitšiga" ning koos testiti edukalt kosmoselaeva struktuuri ja süstseemi.

Ahvid läksid esimest korda kosmosesse 14. detsembril 1983 Bion 6/Kosmos 1514 pardal. Ahvid Abrek ja Bion olid viis päeva kestnud lennu pardal ning sillutasid sellega teed tulevastele ahvi-duodele kosmoses. Pärdikutest kosmonautide sekka kuuluvad Verny ja Gordy (Bion 7), Yerosha ja Dryoma (Bion 8), Zhakonya ja Zabiyaka (Bion 9), kes kannatasid temperatuuri reguleerimisega kaasnenud probleemi all.

Temperatuuri kontrollimine jätkus ka Bion 10 pardal, mis sõitis koos Kroshi ja Ivašaga kosmosesse 29. detsembril 1992. Ahvid kannatasid raske vedelikupuuduse ja kaalukaotuse all.

Lapik ja Multik olid Bion 11 pardal 1996. aasta detsembris ning reisisid tervelt 14 päeva. Paraku leiti Multik hiljem surnuna. Tema surm tõstatas mitmed küsimusi loomadega kosmoses eksperimenteerimise teemadel.

Venemaa teadlased treenivad reesus makaake 2017. aastal toimuva missiooni jaoks Marsile. Tulevasi kosmonaute treenitakse kolm tundi päevas, lahendades matemaatika ülesandeid ja õppides kosmoselaeva juhtima.

Loodud on mitmeid petitsioone ja alustatud kampaaniaid, mis nõuavad ohustatud liigi esindaja vabastamist.