Melbourne ülikooli teadlane Burkard Ploster on uurinud saapapaelte punumist ning avaldanud sellest 2006. aastal raamatu “The Shoelace Problem”. Ilmneb, et 8 augupaariga saabastele on võimalik punuda paelu 52 733 721 600 erineval viisil, kirjutab ajakiri GoDiscover.

Alustame elementaarsest

Et mitte eksida sõlmpitside maailma, alustame elementaarsest. Kõige tugevamad on risti-rästi ja sirgelt punutud paelad. Seega pole vaja kohe hakata saapapaelu ümber siduma.

Erinevates armeedes kasutatakse valdavalt sirgelt punutud saapapaelu, kuna vigastuse korral on siis hõlpsam saapapaelu läbi lõigata.

Pildil 1 on näide USA paraadsidumistehnikast ehk nn redeltehnikast. Kõige tõhusamaks paelte kasutamise viisiks on aga joonisel 2 näidatud vasakpoolne meetod.

Kui paelad on liiga pikad või kui on vajadus eriti tugeva punumismeetodi järele, võib paelad siduda topelt või moodustades paeltest aasu nagu pildil 1. Kuid meeles peab pidama, et see muudab paelte pingutamise vaevarikkaks.

Keskmisest erinevale jalale

Oluliseks muutub paelte punumise viis siis, kui jalg on veidi teistsugune, kui saapatootja keskmine ette näeb. Laia või kõrge jala puhul tuleks jätta altpoolt teisest ja vajadusel ka kolmandast august paelad risti läbi punumata, vaid punuda neist otse üles. See vähendab paelte survet. Muuseas, sarnast paelte punumise tehnikat kasutavad ka need noorukid, kes tänaval väikese pallinutsakuga imetrikke teevad — tekkiv kausimoodi moodustis tossu peal on hea palli püüdmiseks.

Kitsa ja madala jala puhul on kasulik teha paeltest lisa-aas selle koha juurde, kust jalg liikuma kipub. Vahest on abi isegi ühe tavalise ülekäesõlme tegemisest punumise vahele.

Et sõlm peaks

Uhkelt punutud paeltest on vähe tolku, kui sõlm ei pea. Proovisime ära pea kõik võimalikud ja mõistlikud viisid, kuidas paelu siduda — enamik neist on hipide edvistamine.

Alustada tuleb lihtsast tõsiasjast, et sõlme pidamine sõltub hõõrdumisest. Kuna jalg pidevalt liigub, siis avaldab ta paeltele vahel tugevamat, vahel nõrgemat survet ning kipub neid lahti “loksutama”. Selle vältimiseks tuleb teha korralik meremehesõlm (joonis 1). Kui teete meremehe sõlme asemel sõlme, mida alpilaagri žargoonis kutsutakse “eide sõlmeks” (joonis 2), tulevad paelad ilmtingimata lahti. Selle vältimiseks on kaks võimalust — kas teete esimese ülekäesõlme vastupidi või teete sõlme lipsu sidudes selle vastupidi. Ongi kõik. See, kas sõlm sai õigesti või valesti, paistab kohe välja. Kui sõlm on õigesti, siis jäävad paelte lipsud ilusasti kõrvale. Kui valesti, siis jääb üks üles ja teine alla.

Sõlmed matkasaabastele

Matkarajal on sageli tarvis kindlamat sõlme. Selleks tasub teha esimene sõlm mitte ühekordne, vaid kahekordne. Saabastel, millel on üleval nagad, mitte augud, võib ülekäe sõlme teha ka viimase ja eelviimase naga vahele. Lõplik lipsudega sõlm tuleb ilmtingimata teha kahekordne, nagu näidatud joonistel 4 kuni 6. Sõlme võib teha ka nii, nagu joonisel 7 — maitse asi, teeb sama välja.

Sõlmed jooksutossudele

Jooksutossu sidumisel soovitame tugevdatud “paelalukku” enne sõlme tegemist. See aitab jala liigse varbaossa vajumise vastu, mis on kole, kui pikal rajal on tõsiseid laskumisi. See aitab ka kanna loksumise vastu. Paelalukk on näha pildil 6. Pea kõigil jooksutossudel on viimane auk „imeliku“ koha peal — mitte enam kõrgemal, vaid pisut tagapool. Milleks? Selleks, et paelu kõvemini kinni tõmmata. Pildi 6 on vasakpoolse paelaluku tegemiseks kasutatud kõige viimast auku, parempoolne on aga „vaese mehe“ paelalukk, mille puhul nöör on pistetud samast august tagasi, välja on jäetud ainult väike aas, kust hea teiselt poolt tulevat paela läbi pista. Sinna peale tehke tavaline korralik lipsudega meremehesõlm. Uskuge, see on tõhus ja hoiab jalga hästi paigal. Neile, kes tahavad saapapaelte sidumisse veelgi põhjalikumalt süüvida, soovitan Interneti-lehekülge www.shoelaceknot.com

Matkamisest ja reisimisest saate rohkem lugeda ajakirjast Go Discover.