Kirjandus Internetis: Kirjandus-šmirjandus…

Kirjandus Internetis — nuhtlus või õnnistus? Kas Internetis olevat kraami saab üldse kirjanduseks lugeda või mitte, ning kust seda kirjandust või mitte-nii-väga-kirjandust leida?

Mõned teist juba itsitavad, et näe, kus nüüd rebis alles tüki, seda ta küll läbi ei hammusta. Ega ta lihtne ole küll — sest kui nüüd Internetile näkku vaadata, siis on peaaegu kõik sellest kirjandus, vähemalt selles mõttes, et see on kirja pandud. Ka Vikipeedia kinnitab enesekindlalt: „Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend.” Seega — kõik on kirjandus.

Tegelikult teab enamik meist vähemalt oma arvates üsna hästi, kust jookseb piir kirjanduse ja mittekirjanduse vahel. „Sume on öö” on kirjandus, triikraua kasutusjuhend ei ole.

Aga kui edasi minna, muutub piir hämuseks: Tuglase reisikirjad on kindlasti kirjandus, aga kas ka sinu omad? Kõik, mis Tammsaare kirja on pannud, on kirjandus, aga kas ka tema käega üles kritseldatud poenimekiri?

Dickens, Pamuk ja Üdi
Internetis liikuva kirjanduse võiks väga laias laastus jagada kaheks: tekstid, mida pole trükis avaldatud, ja trükitekstide reproduktsioonid/variatsioonid. Alustaksin teisest.

Selliseid andmebaase on veebis tohutult, trüki vaid otsingumootorisse sisse e-book ja surfa. Suuremas osas neist nõutakse raamatu allatõmbamise eest tasu, mis ei olegi nii tilluke, kui võiks arvata. Näiteks maksavad G. R. R. Martini teosed Ebooksis 90–180 krooni kuid Dickensi kogutud teosed saab aga kätte kõigest 55 krooni eest.

Kõige kallim tundub olevat teaduskirjandus — alates poliitikast ja majandusest ning lõpetades ökoloogia ja religiooniga. Hinnad küünivad paarituhande kroonini. Lohutav on, et mingit saatekulu ei lisandu ja ootama ei pea nädalate kaupa, pärast raha ülekandmist on ka teos käes.

Selliseid kohti, mis oma varasid tasuta jagavad, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Üheks kõige suuremaks tasuta tekstipangaks on kindlasti Gutenberg (www.gutenberg.net), mis sisaldab üle 20 000 teose enam kui 50 keeles, mille autoriõigused on kaotanud kehtivuse ja mida iga huviline võib enda arvutisse tõmmata. Enamik teoseid on muidugi ingliskeelsed, kuid kurioosumitena leiduvad kogus ka näiteks aleuudi- ja maoorikeelne (sõna)raamat. Eesti keeles sealt kahjuks midagi ei leia.

Nende lehekülgede Eesti ekvivalentidest on üks kõige tuntumaid ilmselt Bahama Press (www.bahamapress.org), mis avaldab tasuta eesti autorite loomingut (näiteks Jaan Kaplinski, Ivar Silla, Liisi Ojamaa, Jüri Üdi) ja viitab ka paljudele muudele veebilehtedele, kust tekste leida võib, kaasa arvatud kirjanike kodulehed, erinevad loomingulised kooslused, foorumid ja meililistid. Uurimist väärt põnev paik.

Täispikka lugu kirjandusest Internetis loe Muusa novembrinumbrist!