Kas miljoneid maksnud Johann Köleri maali ostis eestlane?

Läinud nädalal, täpsemalt 23. septembril müüdi ühel Euroopa oksjonil ühe kõige hinnatuma eesti kunstniku, Johann Köleri maal.

Köleri, eesti rahvusliku kunsti rajaja, maalid on kõige kallimad teosed mida Eestis on ostetud või müüdud. Konrad Mägi hinnad jäävad Köleri omadest kaks korda maha.

Kölerit on viimasel ajal müüdud üliharva, sest enamus tema teoseid on muuseumites või erakogudes. 

Mõned aastad tagasi läks esmalt Kanada väikeses oksjonimajas ja paar kuud hiljem Šveitsis oksjonil müüki Köleri Tsaar Aleksander III portee, mis kokkuvõttes osteti hinnaga 139 106 eurot ehk 2,2 miljonit krooni.

Teost on pärast nähtud St Lucas Galerii varade hulgas. Vaal Galerii müüs detsembris 2008 (seega juba masu kõrghetkel) Köleri «Tatarlanna Mšatka mõisa aias» hinnaga 173 205 eurot ehk 2,7 miljonit krooni.

Tänaseks ei ole teost müünud oksjonimaja oma kodulehel veel maali haamrihinda avalikustanud.

Senitundmatuid Köleri teoseid tuleb ilmsiks harva ja seda peamiselt erakogudest. Analoogseid esivanemate portreid on Euroopa ja eriti Venemaa erakogudes ka täna peidus ilmselt kümneid.

Eesti nimekaimatest kollektsionääridest võivad Köleri teosega uhkustada näiteks Enn Kunila ja juba nimetatud St Lucas Galerii.

Urmas Sõõrumaal teadaolevalt Kölerit ei ole – ehkki on sosistatud, et just tema ostis pankrotistunud Guido Sammelselja kogust 2,7 miljoni eest maali «Tatarlanna Mšatka mõisa aias» .

Ka Jaan Manitski on intervjuus väitnud, et Köleri "ilus ja esinduslik teos" on tema kogust puudu. Madalat profiili hoidva Mart Lepa kunstikogu, mis väidetavalt sisaldab 20 000 teost, on palju eksponeeritud ja publitseeritud, kuid Kölerit pole ka sealt seni leidnud.

Kas võib juhtuda, et mõni nendest suurkollektsionääridest korraldab peagi näituse, mille kroonjuveeliks on just äsja omanikku vahetanud teos?

Tõsi, Köleri teoseid kogutakse ja hinnatakse ka Venemaal, seega võis see teos sattuda ka justnimelt sinna.