Jaanipäev ja -öö soosivad õnne ja armastuse saabumist. Tuleb vaid ise tragi olla!

Jaanipäev on Eesti rahvakalendris väga eriline päev, samuti paljude meie kaasmaalaste poolt armastatud. Sellest päevast edasi hakkavad ööd taas pikemaks muutuma. Öös on asju ja eriti jaaniöös. Järgenvalt toome välja mõned müstilised tegevused, mida jaaniööl - ja päeval meie esivanemad teha tavatsesid. Meil on võimalus traditsioone au sees hoida ja nende jälgedes käia.

Üheksa õit ja tulevane kaasa.

Ühe romantilise traditsiooni kohaselt tasub jaanide aegu üksinda üheksa õie jahil käia. Erinevad õied  tuleb jaaniöösel padja alla panna, siis pidavat tulevane kaasa ennast unenäos ilmutama. Just nii ongi paljud inimesed salamisi teadnud, kellega ükskord altari ette astutakse.

Sajuta ilma korral kümble jaanikaste sees  - selles peitub noorus ja ilu!

Sajuta ilm ei ole vaid hea selleks, et grillida mõnus oleks. Nimelt usutakse, et jaanikastel on tervist ja ilu andev toime, mistõttu sellega oma nägu pesta tavatseti. Talurahvas viskas sellel kukerpalli, mis pidi aitama nende suurimat nuhtlust - seljahaiguseid, vältida. Tänapäeval tasuks kogu aeg istuval kontorirahval sama teha.

Sõnajalaõiega ratsarikkaks!

Me ei ole küll üheltki botaanikult küsinud, aga uskumuse kohaselt õitseb sõnajalaõis vaid korra aastas ja seda just jaaniööl, mistõttu tasub seda hoolega otsida. Õnnelik leidja saab sedamaid ratsarikkaks! Samuti mõistad hea õnne korral kohemaid salakeeli ja valdad müstilisi kunste. Kui vanasti aeti sõnajalaasja üksi, siis tänapäeval võib seda teha ka kaksi.

Vihtle mõnuga!

Jaanipäeval tuleb saun kuumaks kütta ja kõvasti vihta anda! Keha külge kleepunud leht pidavat armastuse majja tooma.

Head jaani, armsad Publiku lugejad! Tulgu nende toimetuste tulemusena armastus, rikkus ja õnn teie õuele!