EKSPERIMENT: Kuidas oma parteile poliitpart hankida?

Valimiste-eelne pardipüügihooaeg on äsja lõppenud. Ka Publik tõmbas oma lõksu vinna ja pani sellele nimeks Maa-Eesti Isamaalaste Erakond ehk MEIE.
MEIE sekretär Markkus Tael asus õhinal püügitegevust praktiseerima. Piisas esimesest telefonikõnest...

Sekretär valis erakonna esimeseks peakandidaadiks Indrek "Nõia-Ints" Leiburi, kes armastab meediat vähemalt samapalju kui meedia teda.
Kõik eestimaalased teavad teda, mõni küll kipub valelikult salgama.
Ja (ainu)tähtis on, et plakatil oleks tuntud nägu!

Pealegi, mees ei ole veel ühtegi erakonda astunud ja seetõttu hea saak. Imelik, et teised pardijahtijad pole teda märganud.

Tael oli Intsule valmis valijatega kohtumiseks autot ja suurema vastupunnimise peale ka korterit pakkuma, kuid pardipüük sujus üllatavalt lihtsalt:

Helistan teile Maa-Eesti Isamaalaste Erakonnast, mina olen sekretär Markkus Tael. Kas olete meist midagi kuulnud?

Jah, ikka.

Kas olete mõelnud poliitikukarjääri peale?

Kusjuures olen küll!

Sellisel juhul panen ette kandideerida koos meiega riigikokku.

Päris nii ühe telefonikõne peale ei hakkaks otsustama. Ma varem mõtlesin Keskerakonda astuda aga nüüd... Mis selle erakonna nimi oligi?

Maa-Eesti Isamaalaste Erakond.

Ah isamaalaste... aga jah, peaks kokku saama ja ma tahaks küll. Mida seal tegema peab?

Valijatega suhtlema, plakatitel olema ja vastama küsimusele: mida te poliitikas peale hakkaksite?

Noh, seda peab mõtlema...

Me oleme siin vaadanud, et teie prioriteediks võiks olla näiteks spordiga tegelemine.

Midagi ikka välja mõtleb!

Paneme su nime taha siis linnukese ja peame ühendust.

Jah!

Kokkuvõte: Nii lihtne ongi hakata salapäraseks niiditõmbajaks, kelle ees jookseb kuulsuste etturvägi. Sisenemine valimiste loteriisse polegi raske.

Elagu Maa-Eesti Isamaalaste Erakond! Järgmise sammuna peaks söökla avama.