"Istun sel aastal viimast korda Tallinna lennujaamas, hingan Eesti õhku (sõnamäng lennufirma nimega) - mis on WHO kohaselt üks puhtamaid õhkusid üldse ja väärt hingamist - ja ootan Estonian Airi, et see mind koju viiks. Jah, ma lahkun Eestist, lootuses tagasi tulla (loodetavasti järgmisel aastal). Midagi muud peale Queeni laulusõnade mul oma lahkumistunnete kirjeldamiseks pähe ei tule: "Inside my heart is breaking, My make-up maybe be flaking, But my smile, still stays on!"" kirjutab blogija oma viimases postituses.

"Hea uudis neile, kes minu peale kadedad olid ja küsisid, kui palju ma oma blogiga teenisin. Ma ei teeninud blogi tegemisest mitte sentigi. Kõik, mis ma sain, läks annetusena lastekodule ja mul on selle üle ülimalt hea meel. Küll aga teenisin ma ära palju ausat armastust (samuti mittemeeldimist) paljudelt eestlastelt. Estonian Moments oli südamest tulnud algatus, mis otsis teed teistesse südametesse, mitte rahakottidesse. Mul puudub tõsine vastus neile, kes mind solvasid mind ja turundamises ning Eesti-vaenulikkuses süüdistasid," klaaris ta enneminekut mõned arved.

Blogija tänas oma kaaslasi, kaasautoreid ja kõiki, kes teda aitasid ning vihjeid ja ideid saatsid.

"Juba lennukis hakkan seda maad ja neid imelikke eestlasi igatsema," kirjutas ta. "Eestis on veel palju avastada. Ma ei jõudnud veel tutvuda Tallinnaga (loodan tulevikus kommenteerida Edgari-vaba Tallinna).

Ka on veel palju kõmukuulsusi, kelleni ma ei jõudnudki: Nõia-Ints, Zenja Fokin, Onu Bella ja teised veidrikud. Samuti mitmed Eesti-hetked nagu viinasokid, bemarimehed, saunapeod, Eesti meedia enne ja pärast Robbie Williamsi kontserti, IT-startup mehed, Kalevi šokolaad, must leib jne," loetles ta teemasid, mis jäid lahkamist ootama.

Blogija mainis ka ära, et viis koju oma vanematele kaasa Saaremaa viina ja Vana Tallinna, et neid rahustada, kui ta neile lõpuks oma kuulsast blogist räägib.