DELFI EKSPERIMENT: Alaealine saab kõikidest meie suurematest poekettidest osta alkoholi!
Grossi poe müüja üritas oma naha päästmiseks valetada
Alustasime eksperimenti keskturu kõrval olevast Grossi toidupoest kell 15.52. Meie alaealine astus julgelt sisse ja seisis õllepudeliga järjekorda. Kui käes oli tema kord maksta, ei vaadanud poemüüja talle otsagi. Samuti ei vastatud noormehe terele, vaid müüdi tuima näoga, dokumenti küsimata poisile pudel Tuborgi 4.5 protsendilist õlut, miks maksis 0,65 eurot.
Pärast ostu läksin müüja juurde ja andsin talle teada, et ta oli just alaealisele alkoholi müünud. Uurisin, kas naine üldse küsib dokumente või teeb seda ainult päris väikestelt lastelt või oli ehk lihtsalt halb juhus.
Kahjuks ei osanud naine ka eesti keelt ning vastas mulle vene keeles, et poiss väitis, et on 21-aastane. Tegelikult seisin ostu ajal leti juures ja tean, et müüja üritas lihtsalt täbarast olukorrast välja vingerdada ega küsinud noorelt ostjalt ühtegi küsimust.
Müüja kaitseks astus välja järjekorras olev vanem mees, kes kurjalt käratas, et poiss luiskab — mees olevat oma silmaga näinud, et noormees ostab limonaadi.
Paraku ei olnud soetatud Tuborgi õlu teps mitte limonaad.
Edasi ei soovinud müüja enam midagi kommenteerida. Ei teagi, kas seetõttu, et oli häbi oma teo üle või ehk ei osanud naine lihtsalt piisavalt eesti keelt.
Maximas kontrollitakse kõiki, kes näevad alla kolmekümne välja
Järgmisena seadsime sammud üle tee asuvasse Tartu maantee Maximasse. Sealne tubli noor müüjaneiu küsis otsekohe noormehelt dokumenti ja keeldus ilma selleta alkoholi müümast.
“Ma küsin kõigilt dokumenti, kes näevad alla kolmekümne välja. Ei julge lihtsalt riskida,” rääkis mulle müüja. Ei ole midagi kosta — tubli töö!
Prisma müüja: see ei olnud alaealine, see oli täismees!
Prisma poole astusime juba päris kahtlevalt. “Ma ei ole kunagi proovinud Prismast alkoholi osta, see ei tundu selline koht, kus kätte saaks,” räägib teel eksperimendis osalev alaealine.
Ärevalt valis poiss õlle ning patseeris mööda kassasid edasi-tagasi. Nimelt arvas poiss, et vanemad inimesed müüvad kergekäelisemalt kui noored.
Vanem naisterahvas ei tõstnud pilkugi ja müüs poisile dokumenti küsimata kell 16.22 pudeli Tuborgi. Hinnaks oli seal poes 0,81 eurot. Poisi teooria pidas paika.
Kui läksin kassapidajalt aru pärima, läks naine ähmi täis. “Näita mulle veel kord seda noormeest. See ei olnud ju alaealine, see oli täismees,” kostis müüja, kui ma paljastasin talle meie eksperimendi.
“Kui teinekord siia satud, siis võta ikka dokument kah kaasa!”
Ja oligi käes aeg minna testima ka Ülemiste Hyper Rimi. Kuna ta seal Tuborgi ei leidnud, valis poiss välja 4,7 protsendise Somersby õunasiidri, mis maksis 0,75 eurot ja astus järjekorda, kus müüjaks oli tumedapäine noormees.
Müüja võttis pudeli kätte ja piidles pikalt poissi. “Tahaks ikka dokumenti ka näha!”
Noormees seletas murelikult, et hetkel ei ole dokumenti kaasas, mille peale vaatas müüja ärevalt ette ja taha. Seejärel ohkas ja lõi pudeli siiski kell 16.36 läbi kassasüsteemi. “Kui teinekord siia tuled, siis võta ikka dokument kah kaasa,” kostis müüja sõbralikult.
Paraku ei tee müüjat heaks vaid sõbralikkus. Kahjuks rikkus ka see müüja Eesti seadust.
Selveri müüja mängis äraarvamismängu
Ka Torupilli Selveris võttis noormees reipalt õllepudeli pihku ja läks kassasse, kus müüjaks oli tumedapäine naisterahvas.
Viisakalt teretati üksteist ja kell 16.52 sai meie eksperimenteerija päeva jooksul kätte juba neljanda pudeli alkoholi. Ei mingit dokumendiküsimist ega isegi pikema pilguga vaatamist.
Kui uurisin müüjalt, mille järgi ta eeldas, et poiss on nii vana, et vägijooke pruukida võib, vastas naine peale ehmatust: “Ma näo järgi vaatasin, et tema küll alla 18-aasta ei ole…”
Paraku näeb seadus ette siiski dokumendi küsimist, mitte ennustaja ega äraarvamismängu mängimist.
“Ma olen ise 23-aastane, ma näen kohe ära, et see poiss on alaealine!”
Viimasena otsustasime testida ka Juhkentali Säästumarketit.
Säästumarketi noor müüjaneiu küsis kohe, sarnaselt Maximale, noormehelt dokumenti ning keeldus ilma selleta poisile õlut müümast.
“Ma vaatan tavaliselt näo järgi. Ma ise olen 23-aastane ja siis vaatangi, et kas klient tundub minust noorem või vanem. See on väga kerge ja ma ei eksi kunagi, kui ikka kahtlen, küsin dokumenti,” pajatab müüja.
“Kui ma kunagi siin poes ise ei töötanud, pidin koju tagasi dokumendi järele jooksma, sest siin ilma selleta ikka noor inimene alkoholi ega tubakatooteid kätte ei saa,” kiidab neiu oma töökoha turvalisi süsteeme.
Neli kuuest rikkus seadust!
Kokkuvõttes sai poiss kuuest testitud poest neljast alkoholi kätte, mis on päris muret tekitav number. Enamik ei vaevunud noormehelt isegi dokumenti küsima!
“Ma ise arvasin küll, et ma ei saaks kuskilt alkoholi kätte. Ma olen lausa šokeeritud, et kõik need müüjad arvasid, et ma palju vanem olen,” kostis eksperimenteerija.
