Kes pole fänn, väärib avalikku hukkamõistu? Ei!

Nagu iga asjaga, on ka taaskasutuse fännamisega võimalik liiale minna ja mulle isiklikult tundub, et see on juhtunud. Miks, küsite? Aga sellepärast, et kui ühe meelelahutusportaali toimetaja peab tikutulega taga otsima kasvõi ühtainustki tuntud inimest, kes julgeks välja öelda, et talle kaltsuhunnikus tuhnida ei meeldi, siis on midagi väga valesti! Keegi ei julge oma näo ja nimega enam ausalt välja öelda ja põhjendada, miks talle second-hand rõivad ja esemed vastumeelt on. 

See pole kuidagi seotud kellegi majandusliku seisuga, sest olgem ausad, kellelgi pole kunagi liiga palju raha riiete jaoks ning lapsed kasvavad täpselt sama ruttu riietest välja igal naisel. Ometigi kardetakse kaltsukate kritiseerimisel saada üldise kommenteerijate pahameeletormi osaliseks, sest "kus nüüd tuli pirtsakas rikkur välja!" arvamused on kiired tulema. Aga miks peab nii suhtuma? Kui keegi meie kodumaiseid sekkareid ei kritiseeri, siis jäävadki need räpaseks, kalliks ja kesiseks!

Veidi liiale läinud fanatism?

Naljakas on jälgida paljude populaarsete lokaalide ja restoranide rõhutatult mitte-terviklikke mööblikomplekte, retrostiilis sisekujundust, null-prillide ja isekeeratud suitsuplärudega hipsterite horde üksteise võidu kädistamas, mida siit või sealt leida ja ümber "tuunida" saaks. Justnimelt saaks, sest neid, kes seda päriselt teevad, on rääkijatega võrreldes väga vähe. Üldjuhul on need disainerid ja stilistid, kes nagunii endale ise riideid õmblevad või siis oma hea kraami väljamaistest vintage-kauplustest kokku ostavad. Taaskasutus on kaotanud oma mõtte, sellest on saanud trend, millele pime kaasajooksmine röövib sellelt igasuguse kvaliteedi. 

Kui küsida, siis enamus neist sekkari-fännidest ei oska ühtegi korralikku kaltsukat nimetadagi, veel vähem viitsivad nad riidehunnikus tuhnida, ümbertuunimisest rääkimatagi, sest selle jaoks on vaja kasvõi minimaalseid õmblusoskusi. Inimesed, julgege kritiseerida seda, et second-handide hinnad on liiga kõrged, et kvaliteet madal ja teenindus tihti alla igasugust arvestust. Ja ma ei räägi siinkohal foobiatest teiste poolt kantud riiete, puhtuse ja muu suhtes. Igaühel on oma hirmud ja foobiad ning mõni inimene soovib kanda uusi rõivaid!

Kes otsib, see leiab...enda lemmikpoe

Ärge valesti aru saage, mina olen väga suur taaskasutuse fänn! Ning soovitan teil üldtuntud second-handide asemel uurida Eesti väikelinnade kauplusi. Uskuge, sealt leiab fantastilisi asju. Elva, Paide, Rakvere, Haapsalu sekkarid on vaid mõned paljudest. Sest loogiline, et pealinna hipsterid on parema kraami ammu endale koju tassinud. Siiski, ka Tallinnas leiab ehedaid pärle - Faktory, Paavli kaltsukas ja USA Today hiilgavad oma puhtuse ja kaubavalikuga. 

Ühesõnaga, elage ise ja laske teistel elada! Kui leidub neid, kes sekkareid ei salli, siis jääbki riidehunnikus tuhnijatele rohkem head kraami! Ning terav kriitika paneb ka kauplusi oma kaubavaliku ja personali suhtumise nimel rohkem pingutama.