100 SÕIMUSÕNA: Kops üle maksa? Need toredad vanakooli väljendid aitavad sul oma viha vanade eestlaste moel välja elada

Kas teilegi tundub vahetevahel, et inimeste sõnavalik kipub olema küllaltki piiratud ja robustne, kui küsimuse all on üks korralik sõim? Lõppude lõpuks peaks asjade sõnadega paika panemine olema loominguline ja tiivustav tegevus, ent ometi pole see seda pahatihti üldsegi mitte. Eesti keel on rikas ja vaimukas ning aegade jooksul on eestlased armastanud ikka laisale lajatada, lollile lora ajada ja narri parastada.

Järgmine kord, kui on vaja kedagi tema rumaluse, laiskuse või edevuse pärast sõimata või kiruda, siis soovitame jaanipäeva vaimus valida midagi alljärgnevast vahvast menüüst, mis on kokku pandud Eesti keele tõelise kullavaramu folklore.ee abiga:

Ohmu, turakas, puupea, tuhajuhan, tahmapea, tummhammas, töllmokk, tölplane, juhmard, tubakas, kibutäis leili, juustunägu, vesipea, pastel, tolajüri, tolamats, tolavasikas, narrikannikas, nagu sooja sepikuga pähe saanud, kolmekopkane komejant, hilpharakas, päevavaras, otskohtlane, toruloll, untsakas, kehkenpüks, hampelmann, kehkadivei, kõlkapüks, porujomm, pasatski, paskaak, kabajantsik, masuurikas, lämupea, pässkounikas, Joru-Juhkam, Lamba-Jaan, Lõuka-Mats, Pudru-Jaska, humalapea, käbinärija, lontkõrv, lorupäts, odratolgus, sitasaba, tobujuss, vana hani, sitahark, supilontrus, härghöövel, kännuvaht, Jamps-Kaarel, Jönks-Märt, põrundpea, tibutopski, tossupill, hotentott, peni istepink, tuult saanud lammas, häidemühk, kaputjalg, lorupäts, lötaperse, nartskael, varesevihtleja, võllaroog, kadakasaks, untsantsakas, sukavartega saks, tinti joonud, vanapagan, tursa kaksik, kassihänd, tukunui, häidemühk, kaputjalg, lämmkäpp, pudrukapats, hädaperse, venivillem, hädavares, kontkäpp, külmsepp, käomuna, lorumats, nannipunn, pussunoot, searautaja, lodekude, sitavikat, soss-sepp, suitsunui, tampjalg, tuhajuhan, täipung, vesimokk, vussermeister, kassi kooliõpetaja, pussupainutaja.

Head lugejad, millised on teie lemmiksõnad ja -väljendid?