1) Ma vajan puhkust!
Ei, tegelikult sa ilmselt puhkust ei vaja, küll aga vabadust, et kõige päikeselisemal ajal päevast mitte istuda nelja seina vahel. Samas veerevad mõtted tõesti puhkuse planeerimisele, päädivad kalendri vaatamisega ja omajagu kulub aega ka soovitud suveürituste piletihindade kalliduses veendumisele.

2) Kellega kohtumise ma täna välja mõtlen, et õue pääseda?
Lõuna "koostööpartneriga" kõlab ju usutavalt, eksole? Aga "suurprojekti arutelu" oleks vist veel asjalikum? Huvitav, kas ja millised terrassid on avatud juba?

3) Kus mu kevadmantel ja -jalatsid on?
Ragistad ajusid ja lased silme eest kapi sisu läbi. Kui meenub, et eelmised kevadsügissaapad ära viskasid, kaevud e-poodidesse, et leida uued, millega nädalavahetusel pargis takseerida ja hakkad peas kujundama oma kevad-looki. Juuksuriaeg pane siis ka kohe juba kirja!

4) Kook on liiast täna
Süües kooki kas lõunaeine lõpetuseks või koleegi sünnipäeva puhul, tabab sind paratamatult poole mälumise pealt mõte, et tegelikult pole suvi kaugel ja mugimise asemel peaks rannahooajaks treenima ja dieeti pidama hakkama.

5) Oi kui tüütu see ekraanile paistev päike on!
Kui pead päikeselise ja esimese sooja päeva kontoris veetma, siis mõtled selle endale võimalikult vastumeelseks ja hädaldad, kui tüütu see ekraanile paistev päike on või kuidas see segab keskendumist.

6) Peaks kodu koristama, aknaid pesema
Just päikesega ilmuvad nähtavale kodudes ja kontorites lendlevad tolmukübemed, mis viivad mõtted paratamatult koristusvajadusele, sealt omakorda suurpuhastusele.

7) Miks päike just minu töö ajal paistab?
Veendumaks, et Murphy seadusele kohaselt seda sinu vabadel päevadel ei paista, kammid läbi kõik ilmaportaalid, mis nädalalõpuks pussnuge ja läga ennustavad, et siis vihastada ebaõigluse peale ja seda Facebookis ka kuulutada.

8) "Olen tõbine vist!"
Just see lause hakkab heitlike märtsiilmade sagenedes aina enam korduma: pooltel juhtudest on tõesti tuul ja pisikud kolleegide krae vahele pugenud, teine pool aga püüab sellega just lõuna ajal vähemalt pääseda kontorist, et minna kuhu iganes ja teha mida iganes, et mitte kontoris olla. Köhh-köhh.

9) Akna peaks avama. Kurat, külm on.
Et veidikegi sellest kollase kera kiirgusest osa saada, avad akna. Enamasti selgub aga, et tegelikult pole õues sugugi nii soe, kui läbi pesemata klaasi paistis.

10) Kuidas ma seda pärast tööd nautida saaks?
Esimesest terrassil istumisest ja koju jalutamisest läbi päikeselise linna unistades, veedad ülejäänud osa päevast ja saad aru, et kui ukest välja astud, siis ilmselt on juba jahedam ja päikegi pole enam nii soe. Mõte, mis tabab: esimesed kevadised ilmad peaks firmas lausa ette nähtult vabad olema. Just seda ülejäänud osa päevast kohvinurgas kolleegidele välja pakudki, leidmaks mõttekaaslasi, kes end vangistatult sellistel hetkedel tunnevad.

Kallis lugeja, millised mõtted sind kevade saabudes veel tabavad?