Solaariumid — kohe, kui päike pilve taha poeb, paitab enamus oma kuldset jumet, nukrutseb, et ega see enam kaua kesta ja siirdub solaariumisse või isepruunistuvat kreemi ostma. Eks see asi jääb ilmselt kõigil ajapikku soiku, kuid esmane reaktsioon vihmasele ilmale ja külma naha vahele pugemisele annab kunstpäikese tootjate kasumile paraja boosti.

Kummiku- ja vihmavarjumüüjad — jalakäijaile on jalad nagu autoomanikele rehvid. Ehk justkui imeväel pole autol libedakindlaid rehve all ega kapis ühtegi paari piisavalt trendikaid kummikuid ja/või veekindlaid saapaid. Rääkimata normaalsest vihmavarjust. Nii võtamegi ette teekonna poodi, et juba sajandat korda neidsamu asju uuesti osta.

Odavriiete poed ja niisama kudujad — vt. eelmist punkti. Mütsid, sallid, kampsunid, kindad on täpselt sama üsna ajutise kasutusajaga tooted kui kummid ja saapad. Kõik kootud esemed lähevad kas topiliseks, hargnevad laiali, lähevad pesus kokku või kaovad sinna-tänna ära. Jällegi, võtame ette teekonna poodi, et juba sajandat korda neid asju uuesti osta. H&Mi, Zara, Seppälä, New Yorkeri jt. õnn õitseb. Soovitame siiski toetada osavnäppe vanatädikesi turul.

Apteekrid ja mesinikud — soojaga harjunud inimese süsteemile on 10-kraadine temperatuurimuutus parajaks šokiks. Kontorite meeskonnad vähenevad päevapealt, kuna igaüks kas jääb haigeks või vabandab oma laiskust haigusega, sest see praegu on ju praegu nii usutav! Apteekides on nii reaalse kui profülaktilise eesmärgiga toodete varud otsas ja järjekorrad ulatuvad uksest välja. Targemad mesinikud panevad tempot taruvaigupurgikeste meisterdamisega.

Kinod — sarnane fenomen palava suvega ehk kui enne põgeneti jahedasse kinosaali lõõmava päikese eest varju, siis nüüd näidatakse vihmale keskmist ja vahitakse ükskõik millist filmi lootuses, et viimaseks kojumineku hetkeks on padukas vaibunud.

Saunad ja spaad — kellel pole kodus veel kütet sisse lülitatud või puudub võimalus oma kodusauna kütta või poest igasuguseid maske-kreeme-mökse kokku osta, maksab rahumeeli spaa-pileti eest ja viskab end basseini äärde pikali, et suvetunnet pikendada. Taassisenemine süngesse Eestimaa õhtusse on muidugi seejärel sadu kordi jubedam.

Reisifirmad — kui Eestimaa suvi oma parimas vormis meie palgeid paitas, ununes täielikult asjaolu, et kusagil on rohi rohelisem, õhtud sumedamad, päike kuumem ja õhk siidisem. Nüüd pole enam mingit võimalust enne järgmist suve normaalset kliimat nautida, seega reisifirmad, hõõruge heameelest käsi! Pankrotti ei lähe teist lähiajal keegi.

Statoil ja küttematerjali müüjad — ahjud haigutavad tühjusest ja kütta pole millegagi. Lollim siirdub Statoili, et ajutist puudust hirmkallite küttepuudega leevendada, targem aga helistab oma varustajale ja tellib puukuuri tulehakatust täis.

Kange napsu müüjad — eestlane on teatavasti kõva tinapanija, Euroopa arvestuses esijoodik ja armastab soojaga lahjat ning külmaga kanget napsu. Viina-, viski-, likööri jms tootjad säravad õnnest ja tänavad ilmataati.

BOONUS:
Vanaemad- ja muud esivanemad — nemad ei saa küll mingit materiaalset kasu, aga seda enam täitub nende emotsionaalne pank, kui lapsed ja lapselapsed järjest oma tellimusi esitavad ja külla laekuvad — kes tahab sooja salli, kindapaari, kampsunit või mütsi, tulist õunakooki või niisama vanaema juures kaminatuld nautida. Soovime nobenäppudele pikka iga ja palju jaksu!