Nimelt on Gabriel kuulnud siit ja sealt, et Adelina aeleb teiste meestega ringi. Ta ütleb Publikule, et ajakirjanikud aina helistavad ning räägivad, et Adelinat olla nähtud nii Viru Keskuses kui ka Amigos teiste meestega.

Viimane piisk karikasse on jutt, nagu Adelina oleks kohvikus ühel mehel lasknud oma jalga silitada!

"Mul on nii kõrini nendest juttudest," ohkab Gabriel, kellel on enda sõnul Adelina pärast suur mure.

Mees leiab, et tema endine armastatu peaks ikkagi väärikalt käituma.

"Piinlik, et selline naine on minu endine naine. Kui oli minuga suhtes, siis neli aastat muudkui rääkis, et on süütu ja nüüd käitub nii."

Adelina kontrollis kõike

Gabriel ütleb, et pärast neli aastat kestnud suhet on üks asi selge - talle sobivad eestlannad. "Lõunamaa naised... Ei. Neil veri koguaeg keeb. Nad tahavad kõike kontrollida."

Mees oli tõeliselt hädas, kui Adelina soovis olla tema elus iga pisemagi asjaga kursis. "Mingi mänguruum peaks ikkagi jääma. Aga meie vahel polnud isegi õhku."

Gabriel räägib, et Adelina tahtis hirmsasti abielluda. "Jumal tänatud, et ma Adelinaga ei abiellunud! Kui oleksin tahtnud temast hiljem lahutada, siis oleksid mul suured probleemid tulnud." 

Adelinaga koos elades tundis Gabriel, et tal on koguaeg midagi viga. "Otsisin endas vigu ja üritasin end parandada. Ikka jäi midagi vajaka."

Nüüd mõistab ta, et viga polnud temas - nad lihtsalt ei sobinud kokku.

Mida Gabriel lahkuminekust õppis? "Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Eestlannaga oleksin kindlasti õnnelikum. Aga Adelina oli minu elus tore säraküünal!"