PUBLIK LONDONIS: "Grey anatoomia" täht Kate Walsh pooldab alternatiivmeditsiini
Mil määral erineb Private Practice´i esimene hooaeg teisest hooajast?
Esimese ja teise hooaja vahel on väga suur erinevus. Esimesel hooajal
me alles katsetasime, et mis on sarja toon ja sisu, mis on iseenesest
täiesti normaalne iga uue sarja juures. Kuid see oli suhteliselt
lühikene hooaeg. Meil oli ainult üheksa osa, sest siis tuli kirjanike streik
peale.
Teist hooaega alustame kohe väga kiirelt ja hoogsalt. Umbes aasta
tagasi märtsis hakkas Shonda (sarja käsikirja autor) sisse tooma
majandusprobleeme. Nii et kui me septembris hooajaga alustasime, siis
hakkas majandus ka alla käima. Ma ei tea, kuidas Shonda seda teeb ja
kuidas ta neid asju ette näeb, aga nagu reaalses elus, nii ka sarjas
hakkas praksist mõjutama kogu majanduslik olukord.
Teises hooajas on ka rohkem konflikte arstide vahel ja rohkem hõõrdumist. Teineteisega mittenõustumine ja teise hooaja meeleolu on minu meelest nagu orgaanilisem ja loomulikum käitumine. Eriti see, kuidas arstid omavahel suhtlevad ja enda põhimõtete eest seisavad. Palju käsitletakse ka meditsiini ja tööeetikat puudutavaid küsimusi ja väga selgeid raskeid olukordi tuleb lahendada. See kõik kokku on väga provokatiivne ja asetab vaataja olukorda, kus ta peab eneselt küsima – mis mina selles olukorras teeksin?
Kuidas on Addison aja jooksul muutund?
Kui ma olin "Grey anatoomias", siis see oli justkui nagu üks pool Addisonist. Hästi loomulik oli esimeses hooajas see, et Addisson tuleb uude linna, mis andis mulle kui näitlejale uue võimaluse. Mitte keegi tegelikult ei teadnud Addisoni, kui välja arvata see, et ta oli pärit New Yorgist, abielus Derekiga, hästi riietuv ja stiilne naine. Me andsime talle inimlikuma kuju. Kõik me oleme mõelnud, et huvitav, kuidas oleks pakkida oma asjad ja kolida uude kohta. Alustada otsast peale uut elu. Ma arvan, et esimeses hooajas on Addison veidi ebakindel, rohkem haavatavam ja hajevil. Ta justkui ei saa aru, et miks ta LA-s on ja mida ta seal teeb. Arvan, et paljud inimesed oli veidi pettunud, et kus on see tugev Addison. Me tahame teda tagasi. Aga mulle see ebakindlus meeldib. Leian, et see on väga loomulik.
Teises hooajas me anname Addisonile tema jõu tagasi. Mängu tulevad majandusprobleemid, mured praksise ülalpidamisega ja eraleulised küsimused. Addison saab oma meelekindluse tagasi.
Kuidas Sa reageerisid sellele, kui said teada, et Addison kirjutatakse Grey Anatoomiast välja?
Olin põnevil, et kas inimesed ka Addissoni eraldi viitsivad vaadata. Kas tema tegemised on piisavalt paeluvad. Sest "Grey anatoomia" võlu oli see, et me toimisime kooslusena ja olime tugevad kooslusena. See on alati üks näitleja kartusi, et kas karakter ka üksi toimib ja vaatajaid toob. Õnneks tõi (naerab).
Kui Shonda mulle sellest rääkis, siis ta ütles, et on head uudised ja halvad uudised. Halvad uudised on need, et meil pole Addisoniga "Greys" enam kuhugi areneda. Me oleme teinud temaga juba kõik. Su abielu on läbi, sa magasid paari inimesega haiglast ja see ei toiminud, oled arst ja see ongi kõik. Ma nõustusin Shondaga, sest tõesti, aeg oligi läbi. Aga hea uudis oli see, et me tahaksime Addisoniga alustada uut sarja. Ta LA-sse kolida ja uuesti alustada. Ma nägin selles võimalust.
Kas Sinu maailmapilt meditsiinist on aja jooksul palju muutunud seetõttu, et oled nii pikka aega arsti kehastanud?
On küll, aga natukene. Ma olen pigem selline ida meditsiini ja alternatiivmeditsiini austaja. Ärge minust valesti aru saage. Lääne meditsiin on vajalik ja ma ei halvusta seda, pigem lahterdan end nende inimeste sekka, kes arstide juures väga tihti ei käi. Mulle ei meeldi arsti juures käia. Kuna meie haigekassa süsteem oli nii keeruline ja auklik, siis mul polnud aastaid endal tervisekindlustust, seega ma käisin umbes aastas korra arsti juures selleks, et lihtsalt tervisekontroll läbi teha, muidugi kui hambaarst välja jätta. Ja see vist pole tegelikult väga muutund, sest praegu aina enam põnevaid asju toimub alternatiivmeditsiinis.
Mis on haiglaseriaalide juures nii paeluvat? Miks inimesed neid nii suurel hulgal vaatavad?
Olen alati mõelnud, et arst-politseinik-jurist on selline kolmikstruktuur, mis millegipärast köidab vaatajat. Usun, et peamiselt sellepärast, et need tegelased alati puutuvad kokku elu ja surma küsimustega, samamoodi eetikakoodeksiga. Mida sina nende olukorras teeksid? Meditsiinisarjades on paeluvaks ilmselt elu ja surma küsimused, kompromiteerivad olukorrad haiglale ja kriisisituatsioonid. See kõik kokku on selline pingekogum. Ja põnev. "Grey" ja "Private Practice´i" puhul on paeluv ilmselt see, kuidas arstidelt võetakse ära see jumalik staatus. Näidatakse neid nõrkadena, vagadena, samas inimlike ja haavatavatena. Et nad on ka inimesed ja teevad vigu. Nad justkui paljastatakse.
Kui suurt pinget Sa tunned selles osas, et olla ja püsida glamuurse ja kauni naisena Hollywoodis?
Võin sellest jahuda päevi (naerab), aga jah, ma arvan, et selline pinge on olemas küll, kuigi suures osas on see pinge, mille me iseendile peale paneme. Mulle pole kunagi küll keegi öelnud, et kuule, mulle tundub, et sa näed vana välja, et äkki peaksid midagi ette võtma. Küll aga tunnen, et plastiliste lõikuste arv on kasvanud ja selline nip-tuck on justkui mingi epideemia. Kui ma vaatan filmi ja näen, et näitleja on nii siledaks tõmmatud, et ma ei loe tema näost ühtegi emotsiooni välja, siis see on lihtsalt traagiline. Kuigi kõike seda rääkida praegu on suhteliselt silmakirjalik, kui sa poole oma tööpäevast veedad grimmitoolis (naerab). Kes seda teeb?! See pole tervislik.
Me oleme näitlejad ja kasutame oma keha tööriistana. Loo jutustamise seisukohalt peaks olema kõik usutav. Ka vananemine. Kuigi see on kummaline huvide konflikt, me tahame olla võimalikult naturaalsed ja veenvad, samas tahame alati värsked ja noored välja näha. On raske vananeda ja olukorraga leppida, et nahk pole enam nii särav ja käed tõmbuvad kortsu, aga loodetavasti ma oman ikka piisavalt tugevat selgroogu, et mõista, et see on loomulik protsess, mida ei tohiks segada.
Loe ka:
