Angerja leidis surnuna majaomanik Tomas Kjellman, kelle pere soetas maja koos kaevu ja angerjaga juba aastal 1962, mil kala oli juba üle saja aasta vana. "Kahtlemata on see väga kurb sündmus. Mul on selle kalaga palju lapsepõlvemälestusi," sõnas Kjellman.

Angerjas, kes oli ristitud Åleks ("ål" tähendab rootsi keeles angerjat), avastati surnuna eile, kui Kjellmanide pere oli valmistumas oma iga-aastaseks vähisööminguks. Koos kõikide külalistega suunduti ka kaevu juurde Ålele tere ütlema. Kui kaevul kaas pealt ära tõsteti, avanes sealt aga nukker vaatepilt: kala oli surnud ning juba ka juppideks lagunenud. "Ilmselt oli ta seal juba tükk aega surnuna olnud ja lagunema hakanud," selgitas majaperemees.

Maha angerjat ei maetud, vaid saadeti külmikusse ning sealt edasi ekspertiisi, mis peaks selgitama, kuidas ta üldse nii vanaks elas.

"Angerjad elavad enamasti kuni seitsme aastaseks, mil nad lähevad nii paksuks, et neil enam sisikond töötada ei suuda. See siin aga muudkui elas ja elas ja elas edasi...," imestas Kjellman.

Siiski ei näinud ta isegi mitte välja nagu harilik angerjas - Ålel olid pimedas kaevus elamisest erakordselt, Kjellmani sõnul lausa groteskselt suured silmad, ning kaevus elamisest võiski tulla ka tema pikk iga.

Åle elu kaevus sai alguse aastal 1859 (samal aastal avaldas Charles Darwin oma raamatu "Liikide tekkimine"), mil 8-aastane Rootsi poiss Samuel Nilsson ta sinna viskas. See oli toona tavaline asi, sest angerjas hoidis kaevuvee erinevatest elukatest puhtana.

Angerjas on Rootsis olnud kuulus juba pikka aega ning temast on räägitud teles ja lehtedes.

Kala jääb "leinama" temaga samas kaevus elutsenud 110-aastane nimetu nn juunior-angerjas.