Ehk siis informatsiooni ning kange himu seda võitluses mängu panna ehk teise vastu ära kasutada. Kes muu kui eks teaks nauditava üksikasjalikkusega pajatada, kui osav oli tema ekssekspartner voodis, kas teki all puuksutas ja mis suguhaigusi põdes…

Kuid nagu iga teise spordiala puhul, on ka siin tähtis järgida fair play ehk ausa mängu reeglid. Ehk siis vastastel peavad olema võrdsed võimalused ning rääkida tuleb vaid tõtt. Vaadakem, kuidas on sellega hakkama saanud mõned tuntud eksid nii meilt kui mujalt.

Läinud nädal tõi uudise Madonna ja Guy Ritchie lahutusest ning kohe algas ka eksipeks. Madonna nimetas Guy’d emotsionaalselt alaarenenuks ning Guy isa (NB! nõrgema osapoole puhul on pereliikmete sekkumine ok) Madonnat elajalikuks.

See saaga saab veel kindlasti uusi peatükke, kuid pangem tähele: meedia annab sõna mõlemale, mis tähendab seda, et mõlemal kuulsusel on võrdselt võimalusi teineteisele kaikaid kodaratesse loopida.

Sama lugu oli muide teise tuntud Hollywoodi lahutajapaari, Charlie Sheeni ja Denise Richards’iga. Ajakirjanduses leidsid äramärkimist mõlema lõuahaagid ning nokaudid; ühesuguse mõnuga kirjeldati, kuis Charlie Denise’i haledaks ja töötuks seaks sõimas, ning kuis Denise Charlie’t lõbumajades jõlkuvaks narkomaaniks ja hasartmängusõltlaseks tituleeris.

Meie meedia ei ole aga erinevalt välismeediast veel ausa kohtuniku kingadesse kasvanud. Edumaa ning rohkem punkte antakse ikka sellele, kes tuntud ja ühiskondlikult palavalt armastatud.

Võtame või tuhandete lemmiku Vahur Kersna, kes jäi kähmluses Kadi Pedanikuga vaeseks kannatajaks, kuna ajakirjandus andis rohkem sõna kuldsuu Vahurile, kes rääkis kõikjal, kus aga sai, kuidas tema eks on märatsev hull.

Ja kuna matši jälgival publikul ei ole kombeks kohtuniku otsustes kahelda, siis sai kõigile üheselt selgeks, et Vahur — tore mees ning Kadi — hull.

Siinjuures on huvitav märkida, et välismeedia ei tituleerinud Britney Spearsi hulluks isegi pärast seda, kui ta oli endal teadmata põhjustel pea kiilaks ajanud ning teda varitsenud ajakirjanikku vihmavarjuga peksnud.

Väidetav lühiseksieks, ärimees Raimo Kägu ning äridaam Katrin Kanteri puhul oli kohtunikul juba enne matši otsus tehtud. Väljaannete esikaantel oli umbes sarnane küsimus: kas Katrin on hull?

Nojaa, kui juba sedasi küsitakse, eks siis sel kahtlusel ole tõepõhi all, mõtleb tavaline spordihuviline. Ja ega Katrini selgitused enam kedagi huvitanudki.

Hull on meile armas nõukaajast pärit sõna, mis toob meelde pöörlevate silmamunadega seosetut juttu ajavad ning valgete seintega tubadesse lukustatud tegelased, ja kuna mitte keegi ei taha, et teda selliseks tegelaseks peetakse või jumal hoidku selle eest, seesugusesse asutusse suletakse, siis paneb see eks, keda meedias hulluses kahtlustatakse, parem targu suu kinni.

Nii et ma kahtlen, kas me saame kunagi teada, kui suur on Vahur Kersna või Raimo Kägu peenis. Kadi ja Katrin lihtsalt ei julge seda avaldada. Millest on muidugi kahju, sest ma arvan, et neil on palju rääkida.