„Lõunapausiks oli meil tellitud catering. See polnud mingi firma ega midagi, lihtsalt üks mees ujus mõni õhtu varem Woodstockis ligi ja pakkus teenust. Ütles, et organiseeriks võtteplatsile odava raha eest katlatäie suppi ja piisavalt leiba. Ma veel mäletan, et ma küsisin, et mis kuradi suppi ja tema vastas, et herne-seenesuppi,“ meenutab solist Sven Varkel.

Kahtlane toitlustaja
Kuigi toitlustajale peale vaadates polnud sõna hügieen just esimene asi, mis pähe karanuks, andsid Heraldi liikmed mehele siiski rohelise tule – 99 euri koos kohaletoomisega tundus igati mõistlik pakkumine, seda enam, et sööta oli vaja ca 20 statisti, bändiliikmed ja võttegrupp.

Päeva alguses laabus kõik hästi. Ka toitlustaja ilmus kella poole üheks kohale.
„Meie ja massistseenides osalevad vabatahtlikud said tänu kuumale leemele külma kontidest välja ja kõik tundus õige. Võttegrupile suppi ei jätkunud, nemad pidid leppima õlle ja leivaga. Umbes 15 minutit pärast kehakinnitust juhtus aga midagi imelikku. Statistid hakkasid imelikult käituma, paljud ei saanud aru, mis nendega toimub, osad hakkasid maas püherdama ja oigama, teised jälle puhkesid naerma. Mul endal tekkis selline kummaline lendamise ja mõnu tunne,“ kirjeldab bändi laulja.

Päev tuksis
Ka teised Heraldi liikmed hakkasid kummaliselt käituma. „Trummar Jaan viskas oma uue nutitelefoni vastu mändi puruks ja pomises miksit materiaalsete väärtuste mõttetusest. Kidramehed Nava ja Vandel uudistasid samblikusse moodustuvaid mustreid.“
Allumatu ja ülikondadesse riietatud meestekari jätkas samblas püherdamist ja röhitsemist.

Võttegrupp tahtis helistada kiirabisse ja politseisse, kuid cateringi-mees kinnitanud, et selleks polevat mingit vajadust – tegemist on lihtsalt ühe väikese kärbseseene-reisuga, mis juba mõne tunni pärast üle läheb.

„Väga raske oli,“ kommenteerivad režissöörid Adeele ja Marika. „Õnneks saime neid siiski natukene suunata. Näiteks ussi meenutav inimkett tuli neil väga hästi välja!“ Umbes kahe tunni pärast oli olukord normaliseerunud, kuid ka toitlustaja oli kadunud nagu tina tuhka.

Foto: Madis Reimund

“Üritasin teda hiljem telefonitsi kätte saada ja persekeeratud võttepäeva eest „tänada“, kuid ta ei võtnud toru,“ räägib Varkel.