Lisaks jääb nõukogu ülesandeks Eesti vaimse pärandi nimistusse kantavate kultuuriväärtuste kinnitamine, teatas ministeeriumi pressiesindaja.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõuniku ja nõukogu esimehe Eino Pedaniku sõnul on olulisemaks ülesandeks kaardistada vaimse kultuuripärandi nimistusse kantavad kultuuriväärtused. Tema sõnul tuleb konventsiooniga kaitsta vähemalt kahe-kolme inimpõlve vanuseid olemasolevaid kultuurinähtusi, mis kantakse nimistusse ning tehakse ka elektrooniliselt kättesaadavaks.

“Need, mida Eestist vaimse kultuuripärandi nimistusse võiks panna, on seotud traditsiooniliste käsitööoskustega, esituskunstidega, rituaalide ja sündmustega, looduse ja ilmaruumiga seonduv, suulised traditsioonid ja väljendusviisid, mis on meie igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised,” loetles Pedanik.

Ta lisas, et põlvkonnalt põlvkonnale edasiantud kultuurinähtused muutuvad koos aja ja oludega ning osad neist paratamatult kipuvad hääbuma, seepärast on ülioluline talletada senine pärand järeltulevatele põlvkondadele.

Pedanik märkis, et Hiiumaal alustati vaimse kultuuripärandi kaardistamise pilootprojektiga juba mõned aastad tagasi, mille eesmärgiks oli leida hiidlaste hulgas elusolevad ja põlvest-põlve edasiantavad kombeid, rituaale, oskusi ning esimesi kokkuvõtted tehti möödunud aasta kevadel.

“Kultuuripärandi kaardistamisel on oluliseks koostööpartneriks Rahvakultuuri keskus, kelle kodulehel hakkab kultuuripärandi nimistu tulevikus ka asuma. Esimesed kanded peaks nimistusse jõudma käesoleva aasta lõpuks,” lisas Pedanik.

Kultuuriminister Laine Jänese kinnitatud vaimse kultuuripärandi nõukogusse kuuluvad peale kultuuriministeeriumi esindajate veel UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Hiiumaa Muuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Võru Instituudi, Eesti Pärimusmuusika Keskuse, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Riigimetsa Majandamise Keskuse esindajad.

Eesti kiitis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni heaks 2006. aastal, selle eesmärk on vaimse kultuuripärandi väärtustamine ja kaitsmine.