Läti avastas lõpuks, et liivlasi on väheseks jäänud

Märtsikuu lõpus suri Lätimaal viimane liivikeelses perekonnas sündinud ja üleskasvanud liivlane Viktor Berthold - Läti ajakirjandus hakkas liivlaste saatuse pärast muretsema. Kas parem hilja kui mitte kunagi?

Ajaleht Tšas kirjutab, et 88-aastane Berthold oli viimane sellest liivlaste põlvkonnast, kelle perekonnas oli liivi keel ainsaks suhtluskeeleks. Ta kõneles argielus liivi keelt oma naise ja vennaga kuni nende surmani.  

Läti keelt hakkas Berthold õppima alles kooli minnes. Elu ajal õpetasid nad liivi keelt koos naisega kõigile huvilistele.

Praeguseks on emakeelt liivi keelena kõnelevaid liivlasi jäänud Lätis alles vaid mõne üksiku vanainimese näol, kuigi ametlikult on neid 140. Nende endi nimetus liivi keeles on rāndalizt (randlased) ja oma keelt nimetatakse  rāndakēl (rannakeel).  

Soome-ugri aktivist Jaak Prozes kirjutas Eesti Päevalehes, et Berthold maeti Kuramaal liivi rannakülas Kūolkas. Ta oli pärit Vaid-küla Zūonkõ talust ning kuulus seega rikkasse ja kuulsasse Zūonkõ suguvõssa, kelle esiisast Vanast Zūonkõst räägitakse palju legende ning naljajutte.

Ühena vähestest liivi meestest õnnestus Teise maailmasõja ajal Bertholdil end metsas varjates sõjamobilisatsioonist pääseda. Juuksuriks õppinud Viktor töötas hiljem metsavahina, oli kalur, autojuht ja sadamavalvur.

Viktor oli hinnatud kui ravitseja, kes ravimisel tarvitas liivikeelset jumalasõna. Lisaks oli Viktor viimasel aastakümnel eesti keeleteadlastele asendamatu keelejuht, keda 1990ndatel aastatel kutsuti aeg-ajalt Kūolka kooli liivi keelt õpetama, samuti õpetas ta liivi keelt Liivlaste Ühingu korraldatavates lastelaagrites.

Viimase kümnendi jooksul surnud silmapaistvatest liivlastest tuleks meelde tuletada samuti Zūonkõ suguvõsasse kuulunud oma kodus muuseumi pidanud ja meelsasti vanast ajast lugusid rääkinud Poulīn Kļaviņat (1918-2001), kes elas Vaid-külas surmani ja oli viimane pidevalt Kura rannas elav liivi keele rääkija. 2003. aastal lahkus 1912. aastal sündinud liivlasest teoloog Edgar Vaalgamaa, kes tõlkis liivi keelde Uue Testamendi ning pärast sõda elas paguluses Soomes.

Ka Eestis kasvab liivlaste hulk: kui 1989. aasta rahvaloenduse andmeil elas meil üks liivlane, siis 2000. aasta loenduse järgi juba viis.