Küsimus, keda tal eilsel galal näha õnnestus, saab Märdilt ootuspärase vastuse: “Kõiki, kõik olid kohad.” Nägemine ja tutvumine on aga kaks eri asja ning päris jutule ühegi suure Hollywoodi staariga päris nii lihtsalt saada ei õnnestu. “Ega seal ei ole nii, et lähed juurde ja hakkad juttu ajama. Need asjad ei käi nii,” vastas ta, et päris ohjeldamatut sõbrustamist Kuldgloobustel siiski ei toimunud ning ka nende laud ei paiknenud päris kõige suuremate kinojumaluste läheduses.

Pärast galat mindi järelpeole sealsamas Beverly Hiltoni hotellis, kus oli Avandi sõnul ka üpris tavalise peo moodi, kus üllatusi otseselt ei olnud ning muuhulgas tuli jutu ajamiseks muusikast üle rääkida. “Pidu nagu pidu ikka, vali muusika ja palju süüa-juua,” sõnas Avandi ja lisas, et kogu asi tuginebki ju ikkagi sellel, et kõik on lõppude lõpuks lihtsalt inimesed. “Inimesed nagu me kõik,” lisab ta.

Hetk enne seda, kui näitlejatar Helen Mirren parima võõrkeelse filmi võitja välja kuulutas, tõi ka Avandile, kes onkorduvalt öelnud, et ta võitu ei usu, siiski tunde, et mis siis kui... “Eks korraks ikka tekkis lootus, sest kõik võimalused olid ju olemas,” nendib ta. "Aga eks seda tulemust oli ju arvata," ei tulnud Märdi jaoks Kuldgloobuse minek "Sauli pojale" üllatusena.

Juba 14. jaanuaril selgub, kas “Vehklejat” ootab ees ka Oscari-tee, nagu eelmisel aastal “Mandariine”. Kas Märt võtaks meeleldi Los Angelese otsa ette? “Loomulikult, kui mind kutsutakse. Aga teisi on ju veel, Liisa Koppel on ju ka filmis üks peategelane,” märgib ta.

Pikemalt meil mahti rääkida ei ole ning nii jätamegi telefonitsi heade soovidega nägemiseni. Märdist jäävad Los Angelesse veel üheks päevaks maha produtsendid Kai Nordberg ja Kaarle Aho, kellega õhtupoolikul on lootust kokku saada, et galast ka nende pilgu läbi muljeid saada.