"Seal on hästi kirjutatud stsenaarium, väga ilus muusika, imeilusaid Eesti väikelinnakaadreid, päikest, vihma, natukene intriigi, põnev ja isegi pisaraid, ma mõtlen siis saalisistujate poolt," kirjeldas Elisabet ja lisas, et kui ikka kinosaal läheb pimedaks ja ekraan läheb valgeks, siis mingi lummutis tekib.

"Sa lähed nii kaasa, et isegi mina olin liigutatud mõnes kohas, eelkõige selle pärast, et mul oli hea meel kolleegide soorituse pärast," jätkas Reinsalu.

Reinsalu sõnul oli mugav sukelduda sellesse, mida nad juba seitse aastat harjutanud on. "Kui oleks kehvem lookirjutaja ja kehvem meeskond, siis oleks võib-olla see tüdimus tekkinud, aga ütleme üks-kaks hooaega rolli mängida on lihtne," sõnas ta ja lisas, et nii pikalt ühte sarja jooksmas hoida pole kerge.

Omaenda rolli kirjeldab ta särisevana: "Eks ma seal sarjas ja filmis olen kodune nõid, ta on hea vürtsikas karakter, kes hoiab kätt elu pulsil ning särtsub ja paugub, kui vaja."