Vahur Kersnal valmib presidendikandidaatidega põhjalik intervjuusaade: alles silma vaadates näeb, kes on Eestile parim variant!
23. augustil kell 21.35 jõuab ETV eetrisse Vahur Kersna pooleteisetunnine saade "8 Eestit miljonist", milles suundub koos 8 presidendikandidaadiga retkele läbi taasiseseisvunud Eesti veerandsaja aasta pikkuse ajaloo ning suundub koos riigipeaks pürgijatega vaimusilmas ka tulevikku – milline võiks Eesti olla 25 aasta pärast? Publik vestles saate teemal telefontsi Vahur Kersnaga, et saateprojektist lähemalt kuulda.
Kuuldused sellest, et tema uuest saatest paari eelmise eeskujul kui maraton- või mammutsaatest räägitakse, ajab Kersna naerma. "Mõlemad väljendid, nii mammut kui ka maraton, ma ei kirjutaks kummalegi alla. Mammut on juba välja surnud, suur ja kohmakas ja maraton selline jooksudistants, mis ei lõpe ega lõpe. Loodan, et ta pole tegelikult kumbki, aga jah, ta on poolteist tundi pikk ja ta on natuke selline teistsugune asi, kuna ma ikka otsin uusi žanrilisi lähenemisi," rääkis Kersna.
Saate idee on tema sõnutsi väga lihtne: "Veerandsada aastat on selline hetk, et võiks korra vaadata seljataha. Esiteks – kust me õieti tuleme? Milline oli Eesti 25 aastat tagasi? Teiseks võiks vaadata endale peeglist otsa – milline on see Eesti praegu, kuhu oleme 25 aastaga jõudnud? Ühelt poolt on see lühike, teisalt aga pikk aeg – mida oleme saavutanud? Kolmandaks mõtlesin, et võiksime unistada ja vaadata tulevikku – kuhu me jookseme edasi ning milline saab Eesti olema 25 aasta pärast."
Algselt ETV taasiseseisvumise aastapäeva ehk 20. augusti programmi planeeritud saates, mis olümpiamängude ning liigtiheda kava pärast paar päeva edasi lükati, valiti oma visiooni esitama 8 hetkel vägagi aktuaalset inimest ehk presidendikandidaadid Siim Kallas, Mailis Reps, Eiki Nestor, Allar Jõks, Mart Helme, Urmas Paet, Marina Kaljurand ja Jaak Jõerüüt.
"Mõtlesin, et kes võiksid olla need inimesed, kes sel teemal mõtisklevad-arutlevad. Tuli idee, et need võiksid olla need tõsiseltvõetavad presidendikandidaadid, kes on viimase poole aasta jooksul öelnud, et nad on valmis selle vastutuse ja koorma enda kanda võtma," selgitas Kersna.
"See presidenditeema on väga aktuaalne ja on ka väga tähtis. Mul on hästi hea meel, et see läheb inimestele korda, et inimesed arutlevad selle üle. Minu meelest ei tohiks Eesti president olla poliitilise lehmakauplemise objekt, vaid sümbol. Eesti peaks saama kõigist võimalikest variantidest kõige parema presidendi. See saade on aga võimalus inimestel vaadata, millised need inimesed on, mida nad mõtlevad ning endast kujutavad. Ajaleheartiklitest võib lugeda nende arvamusi, aga kui vaatad inimesele silma, alles siis näed, kuidas ja mida ta räägib. Ja kui need inimesed on kõrvuti, saad teha otsuse, kes on Eesti jaoks parim variant järgmisteks aastateks."
"Minu jaoks on vastutus see saade võimalikult hästi läbi viia ja need inimesed võimalikult adekvaatselt tuua rahva ette," märkis Kersna ja lisas, et vaatamata isiklikele eelistustele sai kõiki presidendikandidaate käsitletud täiesti võrdsel põhimõttel. "Ma julgen pidada ennast professionaaliks ja loomulikult käsitlen neid võrdselt. Nad on väga tublid ja väärikad Eesti inimesed ja ükskõik kes neist saaks presidendiks, maailm ei lõpeks selle kätte kindlasti. Pean neid käsitlema nii võrdselt kui see vähegi võimalik on, sest, olgem ausad, mõned neist räägivad sisukamat juttu kui teised. Sinna ei ole midagi parata, inimesed on väga erinevad. Ajakirjanikuna ei tohi olla eelistusi, isegi kui need sul inimesena on," sõnas ta.
Võrdse kohtlemise printsiip on Kersna meelest elementaarne ning näiteks küsimus naispresidendist kui nähtusest tema käsitluses ei kajastu. "Põhimõtteliselt on minu jaoks inimene inimene – olgu ta naine, olgu ta hetero või homo, neeger või hiinlane. Minu hoiak on selles osas vankumatu – ma võtan kõiki inimesi kui inimesi. Nad mõlemad, nii Mailis kui ka Marina, ei jää millegi poolest alla meestele ning teha vahet soolisel pinnal on minu arust ikka väga piinlik ja häbiväärne. Nagu nahavärvi pinnaltki. Ma ei saa aru inimestest, kes niimoodi teevad."
Mis puudutab tema isiklikke eelistusi, siis jääb ta siiski salapäraseks. "Isiklikult – mõned nendest kandidaatidest sobivad antud ajahetkel Eestit paremini esindama kui teised. Aga see sõltub saatusest, kelle ta määrab ja välja valib. Kuulame mõistuse häält ja ärme lase sel lehmakauplemiseks minna. Eesti vajab sümbolit, keda austada ja väärtustada. Variant selles nimekirjas on olemas," lisab ta siiski.
Presidendi valimise süsteemi kohta, mis alati üles kerkib, pole Kersnal palju kosta, kuid põhjapanev iva on olemas. "Meil on praegu selline süsteem, what more can I say (mida enamat oskan lisada - toim.) 1991. aastal, millest ka saates räägime (ning milleks Kersna kõik tolle aasta lehed läbi luges – toim.), tegi EMOR uuringu ning selgus, et 92% eestlastest tahtis presidendiks Arnold Rüütlit. Aga sai hoopis Lennart Meri ja ma arvan, et läks hästi, sest Meri oli tol hetkel väga-väga sobiv president Eestile," leiab ta. "Rahva arvamus on nagu kahe otsaga vorst," võtab ta kokku.
"8 Eestit miljonist" saate intervjuud on üles võetud erinevates Eestimaa kaunites paikades, kuna stuudios nii olulisi vestlusi maha pidada oleks Kersna sõnutsi olnud liiga mage. "Tahtsime, et ka visuaalselt oleks pildis Eestit, seda päris Eestit: ilusat, võimsat ja uhket Eestit. Näiteks Allar Jõksiga käisime Kakerdaja rabas, Repsiga Viljandimaal Viiralti tamme kõrval. Lihtsam oleks muidugi olnud teha see asi stuudios ära, aga sõbrad, elu ei peagi olema lihtne, vaid elu peab olema põnev ja tähendusrikas! Toimetagem nii, et kui asi on väärt tegemist, siis on ta väärt hästi tegemist!"
Koos režissöör Andres Lepassaarega on võetud ette teha saade, mille võiks 25 aasta pärast välja võtta ja vaadata seda kui dokumenti. "Vaadata, millised olid Kaljurand ja Nestor, mida nad mõtlesid ja kuhu see Eesti läks selle 25 aastaga. Selle hetke väärtus võib säilida ka tulevikus. Mina tahan teha selliseid saateid ja jutustada sellistest hetkedest, mis kestavad läbi aja."
