Tutvustus: Vaatenurk

Hispaanias toimub rahvusvaheline terrorismivastane tippkohtumine. Tase on kõva, osa võtab koguni Ameerika Ühendriikide president. Nagu sellistel puhkudel tavaks, tahab rahvas oma juhte näha, ajakirjanik saada lugu, mida keegi teine ei saa, ning turvameeskond tahab ainult üht — et mingit kuradi jama ei tuleks.

Kui ürituse käigus on Ameerika president pidanud oma kõnest vaid väikese osa, kõlab lask ning maailma president vajub pikali.

Presidendi salateenistuse agent ja vana kala Thomas Barnes (Dennis Quaid) peab koos oma paarilise Kent Tayloriga (Matthew Fox) andma olukorrale kiire hinnangu ning tegutsema. Kes on mõrvar? Kuidas see sai juhtuda ja mis edasi saab?

Teravust lisab ka tõsiasi, et vaid aasta eest oli Thomas hüpanud oma ülemusele mõeldud kuuli ette ja praegune tippkohtumine oli tema esimene töö pärast raskest haavast taastumist.

Mis selles siis head on?
Harvanähtav loo ülesehitus, kus film algab kaheksa korda otsast peale. (Muuseas, see polegi nii igav nagu tundub!) Ja iga kord näidatakse meile seda erineva tegelase vaatenurgast. Nii presidendi, politseiniku, juhusliku turisti, uudistesaate režissööri kui salasepitsuse punujate vinklist. Muidugi võivad kõvemad pendlimehed kohe täppi panna, kes on poliitmõrva taga. Aga kõvemad pendlimehed võivad perse ka minna. Rõõmu teeb ka see, et Dennis Quaid on muutunud uueks Harrison Fordiks. Liigutused ja ilmed on ka samad. Või äkki on see hoopis järgmise peatüki teema?

Mis selles siis halba on?
Peojärgselt hommikul imestame, et kuidas jälle ei suutnud normaalsel ajal joomisele piiri panna ja lõpp kiskus väga nõmedaks. Ebavajalikuks ja nõmedaks. “Vaatenurgaga” on sama lugu. Kõik on väga hea, aga siis ei suudeta lõpetada vaid jätkatakse ja lõpp on sama huvitav nagu mäluaugus oleva inimese jutt.

Staarid:
Dennis Quaid (tõsine), Matthew Fox (plaanipärane), Sigourney Weaver (uudishimulik), William Hurt (loll), Forest Whitaker (kaameraga).

Vaata, millisest nurgast tahad, aga märtsis kobarkinodes paremat filmi ei esilinastu.