TOTAALNE PÕRUMINE: "Pealtnägija" pani jultunud eksperimendiga proovile kogenud sensitiivide võimed
“See on Timur. Kuu aega tagasi sõitis tema vend naisega Taisse pulmareisile. Sestpeale pole paarist midagi kuulda. Telefon ei vasta, suhtlusvõrgustikus vaikus. Kohalik politsei keeldub aitamast. Sugulased on paanikas. Lähedaste viimane lootus on selgeltnägija,” tutvustas “Pealtnägija” eksperimendi jaoks välja mõeldud meest ja tema libalugu.
90ndatest saadik kadunud inimesi otsinud ja hetkel SA Kadunud tegevjuht Aare Rüütel nentis, et ei saa väita, et keegi poleks sada protsenti kellegi leidmisega abiks olnud: “Aga fakt, et selgeltnägija iseseisvalt leiab üles kellegi, sellist fakti mina isiklikult oma kahekümne seitsme aasta otsimistegevuse jooksul ei tea.” Mida kõrgema profiiliga juhtum, seda rohkem sekkub tema sõnul sensitiive.
Ka Põhja prefektuuri Lääne-Harju jaoskonna juht Veiko Randlaine ütles, et tema 25 aastat kestnud karjääri jooksul pole ette tulnud juhtumit, kus nad läbi selliste ennustuste või ütluste oleks kuritegu avastanud suutnud.
Timuri õige nimi on Marat ja tema vend ei ole kadunud. Saates näidatud fotol on sisuliselt võõrad inimesed, kes pole Tais kunagi käinud. “Pealtnägija” eksperimendi eesmärk oli teada saada, kas mõni end reklaamivatest sensitiividest suudab selle läbi hammustada. Kõik parateaduste spetsialistid, kelle poole saate meeskond pöördus, võtsid juhtumi töösse.
Esimesena sai Timur ühendust Alissaga — selgeltnägijaga, kes lubab kõrvaldada kõik probleemid ja seejuures täiesti konfidentsiaalselt. “Võtke oma venna ja tema naise foto, kui teil on. Printige välja,” jagas Alissa alustuseks juhtnööre. Naise vastuvõtt leidis aset tavalises üheksakordses majas, mis asub ühes Tallinna magalarajoonis. Abivahenditest oli selgelnägijal pakk tarokaarte ja raamat nende kasutusjuhendiga.
“Ei, nad on elus. Selles plaanis on kõik korras. Ma ei näe, et nad oleksid vangis. Sellist asja ei ole,” jutustas Alissa, aga sellega kattuvus tõega piirdus. Sensiitivi jutu kohasel sattus Timuri vend võõrsil mingisse avantüüri, kaotas kogu raha ja naine ei lase perega ühendust võta: “Naine on paras energiavampiir. Ta ei lase mehest lahti.” Alissa kasseeris teenuse eest 20 eurot, aga ei saanud aru, et lugu on väljamõeldud ja rääkis innukalt, mis olematu vennaga juhtus. Vähemalt püüdis ta lähedasi lõpuks rahustada.
Järgmisena püüti välja otsida suurmate kogemustega spetsialist. Timur pöördus Irina poole, kes reklaamib end sertifitseeritud taroloogi ja kutselise ennustajana, kes vabastab karma- ja pärilikest probleemidest. Veel enam — kümneaastase staažiga spetsialist teeb seda kasvõi distantsilt. “Palun pange käed lauale või põlvedele peopesad ülespoole. Et elu-, mõistuse- ja südamejoon oleksid ülespoole,” juhendas daam Skype’i vahendusel.
Irina sõnul vend endiselt kusagil välismaal, sest tema energia tundub sensitiivile väga nõrk: “Tavaliselt on see nii, kui inimene on füüsiliselt väga nõrk ja tal pole mingit füüsilist jõudu. Mul on siin saatana energia, aga saatana energia teki siis, kui sa pole lihtsalt murdnud jalaluu, vaid kui sind on rünnatud, vigastatud või oled mingisse konfliti sattunud.”
Edasi tuli nägemustes mängu mingi riigiasutus, näiteks haigla või vangla. “Näib, nagu nõutaks neilt raha millegi tasumiseks või sealt väljasaamiseks,” pajatas taroloog Irina veel kümme minutit hädast, millesse Timuri väljamõeldud vend on sattunud. Ootamatult andis Irina aga ratsionaalse soovituse — tuleks pöörduda Eesti saatkonda, aga mitte siin, vaid seal. Selle jutuga sai skooriks 0 — 2, selgeltnägijate kahjuks. Timur maksis 30 eurot ja sai portsu umbluud ning mõned elementaarsed soovitused konsulaarabiga seoses.
Tehti veel üks katse je pöörduti veel kõrgema kategooria sensitiivi poole. Maagiamagister Lourdes võtab enda sõnul maha needusi, korrigeerib infovooge ja otsib kadunud isikuid fotode järgi. “Ma teen profiseansse, mul on kolmas silm,” kuulutas naine. Maagiameister võtab vastu tavalises Lasnamäe korteris, kuhu tema sõnul pöördub kliente lähedalt ja kaugelt.
Lourdes esialgu abivahendeid ei kasutanud — piisas käte asetamisest fotole ja juba olid välja mõeldud juhtumi täpsed detailid tal teada: “Dokumendid on kadunud. Võib-olla varastatud või ära võetud. Tee on kinni ja tal pole üldse võimalik inimestega suhelda.” Seejärel võttis sensitiiv aga kaardid ja olukord halvenes. “Juhtub, et pärast kaklus või peksu on inimesel mälukaotus, dokumendid on varastatud, pole kuhugi minna. Mõnest võib saada paadialune,” oli viisteist minutit kestnud seansi tulemiks. Ka sel korral oli justkui süüdi naine: “Tema selja taga seisavad miskipärast mingid musta riietatud mehed. Tundub, et naine on teda mingisse afääri vedanud.” Selge see, et lisaelund nimega kolmas silm siiski abiks polnud ja ka oma “ande” eest 75 eurot tunnis küsinud kolmas sensitiiv põrus eksperimendis totaalselt.
Pärast eksperimenti sai “Pealtnägija” sensitiividelt kommentaari ja kolmest vasastid vaid kaks. Alissa ütles, et ei oodanud tüssamist ning seetõttu ei tundud seda ka ära. Lourdes tunnistas, et ei ole tegelikult õiguskaitsega kunagi koostööd teinud.
